Geoloogid: inimkond väärib omaette ajastut ({{commentsTotal}})

Castle Romeo tuumakatsetus.
Castle Romeo tuumakatsetus. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Viimasel paarikümnel aastal pole ilmselt ükski teadlase sulest sündinud mõiste kogunud rahva seas populaarsust sedavõrd kiiresti kui antropotseen. Pelk mõte, et inimesed on tõuganud planeedi uude ajastusse, on olemuslikult intrigeeriv. Rühm geolooge leiab nüüd, et inimeste jäetud jälgi on planeedil näha ka miljonite aastate pärast, misläbi tuleks tunnistada see ametlikult uueks epohhiks.

Inimeste peamiseks pärandiks poleks seejuures mitte teadus- ja kunstisaavutused ega isegi meie enda kondid. ''Võib tunduda veider, kuid 50 miljoni aasta pärast võib olla meie peamiseks jäljeks ookeanikalade massiline väljasuremine või isegi fossiliseerunud sünteetilised kiud ja mikroplast. Inimeste enda säilmed oleks selleks ajaks suuresti erodeerunud. Oluliselt rohkem võiks leida meie kariloomade nagu lehmade ja sigade fossiile,'' mõtiskles briti geoloogiateenistuse juhtivteadlane ja rahvusvahelise geoteaduste liidu antropotseeni töörühma sekretär Colin Waters.

Antropotseeni algus
Watersi ja ta kolleegide analüüsi kohaselt algas antropotseen sõltuvalt definitsioonis kasutatud signaalist millalgi 20. sajandi keskel. ''Seda ei iseloomusta mitte ainult inimeste enda arvukuse, vaid ka tarbimise ja toodetavate tehismaterjalide hulga hüppeline kasv. Oleme saanud Maal arvestatavaks jõuks ja muudame sisuliselt planeeti. Seda tuleb lihtsalt kvantifitseerida teistmoodi, kui oleme harjunud seda geoloogidena tegema,'' lisas geoloog.

Laias laastus võib töörühma poolt ajakirjas Science esitletud antropotseeni eraldi ajastuna käsitlemist toetavas töös välja toodud signaalid jagada kaheks: uudsed ja pikaajalised. Esimeste hulka kuuluvad näiteks tehnofossiilid ehk tehismaterjalid. ''See on võrreldav olukorraga, kus Maale ilmuks äkitselt terve hulk uusi liike, umbes nagu dinosauruste väljasuremise järel,'' sõnas Waters.

 

Näiteks plasti toodetakse viimastel aastatel rohkem kui 300 teragrammi ehk ligikaudu sama palju, kui on kõigi Maal elavate inimeste kogumass. Teise maailmasõja järel peamiseks ehitusmaterjaliks saanud tsementi on viimase aasta jooksul toodetud enam kui 25 000 teragrammi. Planeedipinna iga ruutmeetri saaks katta kilogrammi betooniga. Samas tempos on kasvanud ka rakendust leidva alumiiniumi hulk – metalli toodetakse igal aastal umbes 500 teragrammi.

Selge jälje on jätnud maailmale radioaktiivsete isotoopide näol ka tuumakatsetused ja tööstuse poolt õhku paisatud tahma hulk, mis on kasvanud viimase 50 aastaga pea kolm korda.

Oma eelised oleks ka pikaajaliste signaalide kasutamisel. ''CO2 ja metaani puhul võime võrrelda selle taset isegi miljoni aasta taguse ajaga ja saada sellega aimduse muutuste ulatusest, mida uued materjalid lihtsalt ei paku,'' märkis geoloog.

''Näiteks CO2 tase on tõusnud ligikaudu 120 korda kiiremini kui holotseeni ajal, mida peeti juba iseenesest väga äkiliseks sündmuseks. Meil pole küll seda otseselt demonstreerivat jääpuursüdamikku, kuid on ilmselt küllaltki ohutu öelda, et muutus pole olnud sedavõrd kiire viimased 65 miljonit aastat,'' lisas Waters.

Tänaseks leidub gaasi õhus kolmandiku võrra rohkem kui holotseeni ajal. Seevastu metaani leidub õhus kaks korda rohkem kui 150 aasta eest. Sarnaselt on väetiste toel kahekordistunud muldades leiduva fosfori ja lämmastiku tase.

Muutuste kestvus
Omaette küsimuseks on, kui paljud muutustest on sedavõrd püsivad ja ulatuslikud, et neid võiks näha olla ka miljonite aastate pärast. Tüüpiliselt on asjastute määratlemisel kasutatud süvameresetteid, kus säilib erinevate ajastute signaal selgelt isegi sadu miljoneid aastaid. ''Antropotseenist rääkides vastaks need 60 aastat aga vaid paari millimeetri paksusele settekihile. Seda võiks häirida aga isegi traalvõrku kasutavad kalurid või kasvõi laguussid,'' nentis Waters.

 

Oluliselt paremini on muutused näha maismaal, kus ulatub inimtekkelise settekihi paksus teinekord isegi paarikümne meetrini. Seejuures on inimesed kasutuslee võtnud enam kui 50 protsenti planeedi pinnast. "Näiteks transpordime me maismaal mineraale mahus, mis ületab kõigi maailma jõgede poolt maailmamerre kantavate setete hulka kolm korda. Ent me lihtsalt ei tea, kui püsiv see signaal on – erosioon on maismaal geoloogilises mõttes küllaltki kiire,'' sõnas geoloog.

Kuigi keegi pole ka katseliselt uurinud, mis juhtub merepõhja langenud plasti ja teiste tehismaterjalidega kümnete ja isegi sadade aastate jooksul, oletab geoloog, et nende jälg siiski ei kao. ''Teame, et orgaaniliste ainete lagunedes tekivad ühendid, millel on unikaalne geokeemiline sõrmejälg ja seega pole see probleem,“ märkis Waters. Orgaanilised ained mineraliseeruvad ja nende jälg jääb tsementi või setetesse alles.

Päevapoliitika
Ükskõik, mida antropotseeni töörühm n-ö kuldse signaalina välja pakub, peab ökoloog Eugene Stoermeri poolt välja pakutud ja nobelist Paul Crutzeni populariseeritud mõiste ametlikult käibele võtmiseks selle esmalt heaks kiitma rahvusvaheline geoteaduse liit. Organisatsioon on oma konservatiivsuse poolt teada-tuntud. Antropotseenile eelneva holotseeni mõiste ametlikult käibele võtmiseks kulus ei vähem ega rohkem kui 123 aastat.

''On küllaltki tõenäoline, et kuni komisjoni liikmed ei näe maailma eri piirkondade setetes või jääpuursüdamikes mingit kindlat füüsilist signaali, antropotseeni ilmselt ametliku uue ajastuna heakskiitu ei leia. Isegi kui demonstreerime, et inimtegevus on viimase poolesaja jooksul märgatavalt muutnud,'' nentis Waters.

Mees märkis, et see on geoloogisesse juba justkui sisse kodeeritud ''Nad on harjunud minevikust niimoodi mõtlema või vähemalt on nad olnud sunnitud seda niimoodi tegema. Lisaks on stratigraafia juba olemuslikult väga subjektiivne teadus. Kokkulepitud ajastute piire võib enamasti kõrvutada populaarsuse saavutanud vaatenurgaga, mida on raske muuta. Tõttöelda on minu karjääri kõige tulisemad vaidlused toimunud just selles vallas,'' meenutas Waters.

Juba 2009. aastal Watersil ja ta kolleegidel antropotseeni kontseptsiooni uurida palunud alakomisjonile endale töörühm vahepeal otseselt aru andnud pole. Kogutud vahekokkuvõtted on avaldatud teaduskirjanduses. ''Tavaliselt käib see vastupidi. Avalikuks tehakse vaid andmed, mis on heakskiidu leidnud. Ei saa salata, et meid on selle lähenemisviisi eest kritiseeritud,'' nentis geoloog.

Nime mõju
Sisuliselt II maailmasõja järgse perioodi kohta täiendava mõiste lisamine geoloogide igapäevatööd tema sõnul ei muudaks. Hoopis olulisem oleks Watersi hinnangul antropotseeni uue ajastuna tunnistamine laiema avalikkuse jaoks.

''Kui võime öelda, et minu vanavanemad sündisid teisel ajastul kui mina, siis ütleb see midagi selle kohta, mida me oleme planeediga teinud. Ma ei ütle, kas see on positiivne või negatiivne. See on lihtsalt juhtunud. Ma oletan, et seda efekti ei tekiks, kui lepiksime kokku, et uus ajastu algas 150 või 1000 aastat tagasi,'' sõnas Waters.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: