E-sigareti vedelikest leiab sageli kutsehaigusi põhjustavaid kemikaale
Poolesaja juhuslikult valitud e-sigareti vedeliku koostist analüüsinud teadlased nendivad, et neist enamike pahvimisel satub hingamisteedesse lõhnaaineid, mille pikaajalist sissehingamist on eelnevalt seostatud respiratoorse bronhioliidi ja teiste kopsuhaigustega.
E-sigarettide populaarsus on alates 2003. aastal turule tulekust hüppeliselt kasvanud. Ainuüksi USA-s ulatub tööstusharu käive kolme miljardi dollarini. Suur osa tervishoiutöötajatest ja teistest valdkonna ekspertidest peab neid tavalistest sigarettidest ohutumaks. Näiteks sellel aastal ilmunud Inglismaa terviseameti (NHS) poolt tellitud analüüsis järeldati, et e-sigaretid on eesmärgikohaselt kasutades tavalistest sigarettidest 95 protsenti ohutumad. Vaatamata sellele, et seadmete pikaajalist mõju pole olnud veel võimalik hinnata.
(NHS töö järeldustesse peaks suhtuma eluterve kriitikameelega. Uurimust rahastasid organisatsioonid EuroSwiss Health ja LIAF, millel on kaudsed sidemed e-sigarette müüvate ettevõtetega. Ohuhinnang põhines 2013. aastal kaheks päevaks kogunenud rahvusvahelise ekspertkogu liikmete suuresti subjektiivsel hinnangul. Eksperdiks kvalifitseerumine ei nõudnud eelnevalt määratud kvalifikatsiooni).
Kuigi e-sigarettide pahvimisel ei satu kopsudesse tüüpilisi vähiga seostatud ühendeid nagu benseeni ja bensopüreeni või tõrva, valitseb suurem määramatus e-sigarettide vedelikus leiduvate lisandainete suhtes. Eriti arvestades, et vedelikke toodavad umbes 500 ettevõtet ja saadaval on enam kui 7000 maitset.
Ajakirjas Environmental Health Perspectives ilmunud töös otsisid Harvardi ülikooli teadlased eesotsas Jon Alleniga 51st juhuslikult valitud e-sigareti vedelikust jälgi suhteliselt laialt kasutatavatest lõhnaainetest. Diatsetüüli, atsetüülpropiooni ja atsediooni kasutatakse muu hulgas karamelli, puuvilja, alkoholi, iirise ja või maitse jäljendamiseks. Samas on nende pikaajalist sissehingamist seostatud kopsuhaigustega.
Näiteks diatsetüül sattus avalikkuse huviorbiiti 2000. aastate algus, kui USA-s diagnoositi kaheksal mikrolaineahjus valmistatavat popkorni tootnud tehases töötanud inimesel pöördumatu kopsuhaigus respiratoorne bronhioliit. Selle tõsisemate vormide korral on ainsaks raviks kopsusiirdamine. Diatsetüüli kasutati tehases sellele võise maitse andmiseks, misläbi puutusid töötajad sellega kokku igapäevaselt. E-sigarette pahvides hingatakse ühendit sisse samas vormis ja võrreldavas koguses, kui tehases töötades. Ainsaks vaheks on kokkupuute kestvus
Ainete olemasolu kontrollimiseks kasutati seadeldist, mis tõmbas elektroonilisest sigaretist auru korraga kaheksa sekundit ja suunas selle läbi spetsiaalse filtrisüsteemi. Allen leidis selle alusel atsetüülpropiooni 23 kontrollitud vedelikus, atsediooni ja diatseüüli vastavalt 46s ja 39s. Diatsetüüli võis sagedamini kohata muu hulgas puuviljamaitselistes ning tubaka ja mentooli lõhna jäljendavates vedelikes.
Seejuures tasub rõhutada, et uurimuse eesmärgiks polnud uurida diatsetüüli ja teiste töös käsitletud kemikaalid pikaajalist mõju kopsudele, vaid kontrollida pelgalt nende olemasolu e-sigareti vedelikes. Allen loodab, et uurimuses tehtud tähelepanekud aitavad teha tarbijatel teadlikumaid valikuid ja nendib, et ühendeid sisaldavate vedelike tarbijaid tuleks hoiatada ühendite mõju eest, nagu sellega kokku puutuvaid tehasetöölisi. Näiteks on USA tööohutusamet avaldanud soovitusliku diatsüüliga kokkupuute piirmäära.
Järgmise sammuna kavatseb Allen uurida kolleegidega töös e-sigarettide pahvimisel sisse hingatava auru mõju ülemiste hingamisteede rakkudele, et mõista paremini sellest lähtuvaid riske.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa