Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Video: Mida rääkis lõppenud aastal eestlaste kohta suur Euroopa sotsiaaluuring?

Jaanuari lõpust augusti lõpuni avaldasime igal reedel mõne olulise või põneva fakti Euroopa sotsiaaluuringust. Need veerandsada fakti aitasid suurest uuringust välja noppida Tartu ülikooli sotsiaalteadlased. Mida need avaldatud lühiuudised Eesti ja eestlaste kohta pajatavad?

(Rohelisel kirjal klikkides avaneb avaldatud uudis koos täpsema selgituse ja graafikuga.)

Arvestades praeguseid meeleolusid ühiskonnas mõjub rahustavalt sarja esimene uudis sellest, et Eesti elanikud ei ole immigrantide vastu keskmisest vaenulikumad. Samas saime teada ka seda, et sisserändajatesse suhtuvad paremini noored, haritud ja jõukamad ning üldiselt on moslemite ja mittemoslemite hoiakud Euroopas sarnased.

Uuring kinnitas ka niigi levinud arvamusi: eestimaalane on Euroopa kõige passiivsem suhtleja ja eesti elanike ühiskondlik aktiivsus on kesine.

Ning küllap olete ka ise tajunud, et eesti- ja venekeelsete elanike arvamuste vahel on Eestis suured käärid ning ka eestlaste ja eestivenelaste väärtused erinevad oluliselt.

Vähem oleme mõelnud aga sellele, et samal ajal kui 25–34-aastased eesti mehed magavad kõige rahulikumalt, tunnevad vene keelt kõnelevad naised Eestis kõige rohkem masendust. Masendus ja üksildustunne käivad sageli käsikäes, ning on enim levinud kohtades, kus on koos palju inimesi. Sellepärast pole üllatav, et kõige üksildasemana tunnevad end Eestis just linnas elavad venelannad.

Murelikuks teeb ka tõsiasi, et Eesti elanikud tunnevad teistest harvem, et on midagi saavutanud ja sageli tunneme, et oleme sootuks äpardunud. Samas on meil endiselt usku, et inimesed on ausad ja abivalmid. Pealegi, eluga rahulolev inimene ei pea tingimata õnnelik olema. Rõõmu teeb ka see, et Eestis on hea ema olla olenemata peretüübist, kuid maailmavaadet saavad siin endale lubada siiski ainult jõukad.

See paneb küsima, kas positsiooni ühiskonnas määrab tervis või vastupidi? Euroopa sotsiaaluuringu andmed näitavad, et seos tervise ja tunnetatud sotsiaalse positsiooni vahel on eriti tugev Ida-Euroopa riikides, sealhulgas Eestis.

Milline on keskmine eestlane? Vastuse leiad Euroopa sotsiaaluuringu videost:

Olgu kuidas on, töö meid sageli rikkaks ei tee: kõige vähem ületunde tehakse Soomes, kõige rohkem Venemaal. Eestis piirdub 44-tunnise töönädalaga vaid veidi üle 60 protsenti töötajatest.

Muide, paindlik ja kindel töö ning rahulolu valitsusega mõjutavad sündimust. Ent mida räägivad rahulolu kohta Eesti elanike arvamused, et valitsus ei seleta valijale oma otsuseid ja valimistel valitsuserakondi halva töö eest ei karistata? Kusjuures eestlased usaldavad meedia sõnumeid valitsuse kohta venekeelsest vähemusest rohkem.

Samas väärib märkimist, et demokraatia toimimisega ollakse kõige vähem rahul Bulgaarias ja Ukrainas. Kui Ukrainas usaldatakse riigiinstitutsioone kõige vähem, siis Taanis kõige rohkem.

Vaata, mida arvab Euroopa sotsiaaluuringust Jõuluvana:
ERR Novaator tänab suurepärase koos- ja kaastöö eest Euroopa sotsiaaluuringu (ESS) Eesti koordinaatorit ja TÜ vanemteadurit Mare Ainsaart ning nooremteadurit Mai Beilmanni ning soovib neile põnevate teadmiste rohket uut aastat! Ainsaar ja Beilmann lubavad, et ESS on ka 2016. aastal abiks kõigile, kes huvituvad Eesti inimesest ja tema elust. 2016. aasta sügisel toimuva küsitluse fookuses on sotsiaalne kaitse ja kliimamuutused ehk nii inim- kui ka looduskeskkonna mõttes jätkusuutlik areng.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: