Pingelisel ajal inimestel peavalu pole, kuid see tekib pingelangusega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Viimasel ajal levib üha enam ravimindutseeritud peavalu ehk valuvaigistite ületarbimisest tekkiv peavalu.
Viimasel ajal levib üha enam ravimindutseeritud peavalu ehk valuvaigistite ületarbimisest tekkiv peavalu. Autor/allikas: Dee Ashley/Creative Commons

Stressihormoonid on valuvaigistava toimega, mistõttu pingelisel ajal ei lase need peavalul tekkida. Seetõttu tekivad inimestel peavaluhood just nädalalõppudel ja pingelangusega. Miks peavalud on hea eluga kaasas käiv nähtus, selgitab Ida Tallinna keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja närviarst Toomas Toomsoo.

Mis võib põhjustada peavalude väljakujunemist muidu täiesti tervetel inimestel?

Kogu aeg on arvatud, et stress on see, mis peavalu esile kutsub. Tegelikult on uuringutes ka leitud, et stressi ja pinge ajal üldiselt peavalusid ei ole. Need tulevad siis, kui stress mööda saab, näiteks koolilastel ja üliõpilastel pärast eksamisessiooni. Või kes loevad loenguid või teevad projekte – ajal, kus on palju tegemist, peavalusid ei ole.

Võtame kas või ajalooliselt tsarinnad ja krahvinnad, kellel ei olnud ju mitte mingeid pingeid, neil oli hea elu, neil polnud mingeid probleeme. On teada, et nemad olid päevi voodis oma migreeniatakkide pärast. Selle pärast on migreeni kohta öeldud ka, et see on nagu väljavalitute häire, teda ei peeta haiguseks. Aga inimese elukvaliteeti ta häirib.

Arsti vastuvõttudel ei lahka me kõiki patsiendi isiklikke küsimusi, aga ütleme nii, et peavalusid esineb kaht sorti inimestel. Ühed on need, kellel on palju aega mõelda oma kehalistele sümptomitele ja sealt tekivad kahtlused ning hirmud. Teised on need, kellel on elu tõesti väga raske. Elupinged on suured, stress kasvab üle pea ning keha annab ühel hetkel lihtsalt järele. Eriti puudutab see pingetüüpi peavalu.

Seega peavalu on hea eluga kaasas käiv nähtus?

Jah, kindlasti. Me ei saa mööda minna ka sellisest terminist, nagu ravimindutseeritud peavalu ehk siis valuvaigistid, mida me apteegist saame või mida arstid kirjutavad, provotseerivad samuti peavalu tekkimist.

Kui inimene võtab tavalisi käsimüügi ravimeid enam kui 15 päeval kuus, on see tugev põhjuslik faktor, miks pea valutama hakkab. See on väga tõsine probleem. Seetõttu ei ole ka mõistlik, et valuvaigistid oleksid vabalt kättesaadavad toidupoodides. Kuigi meil on apteegid samuti küllalt kaua avatud, mistõttu ei ole vahet, kas valuvaigistid on poes toiduriiulite vahel või kassade taga apteegis. Need on ikkagi küllaltki lihtsasti kättesaadavad ja see on riskifaktor.

Ravimindutseeritud ehk ravimite põhjustatud peavalu on uus kaasaegne peavalutüüp.

Aga võtame näiteks episoodilised migreenid. Hüpoteese, miks need tekivad, on mitmeid, aga ükski neist pole kindel. Aga teistpidi on näiteks auraga ja aurata migreenidel väga erinev tekkemehhanism.

Ühel hetkel, kui need migreeniatakid muutuvad sagedaseks ehk juba enam kui kolme kuu jooksul esineb peavalusid enam kui kolm korda kuus, siis saab hakata nimetama seda peavalu krooniliseks. Ja pole vahet, kas tegemist on pingetüüpi peavaluga, auraga või aurata migreeniga.

Kui inimesel esineb sellist peavalu, kas ta peaks otsima abi arstilt? Kui jah, siis milliselt? Ning milline on taoliste peavalude võimalik ravi?

Kui inimesel on hea perearst, ja hea perearsti all ma pean silmas seda, kes tunneb huvi peavalude vastu ja kes näitab üles südikust peavalusid arstida, siis perearstist täiesti piisab.

Eriarsti on peavalude puhul tarvis ainult valdavalt kahel juhul:
1) kui perearsti määratud ravimid pole patsienti üldse aidanud, peavalud on muutunud kompliseerituks, sagenevad kogu aeg ja peavaludele ei suudeta piiri panna, või
2) kui on sekundaarse peavalu kahtlus ehk see, kui inimesel on peas ajukasvaja või mõni muu süsteemne põhjus, miks võib olla vajadus eriarsti poole pöörduda.

Räägime peavalu ravist. Arst kirjutab sageli peavalu raviks valuvaigisteid, mis on aga sümptomaatiline ravi, sest ei ravi valu tekke põhjust.

Migreeni ja pingetüüpi peavalude puhul ongi ainult sümptomaatiline ravi, sest me ei tea nende tekkepõhjust. Pingetüüpi peavalude põhjus võib olla igapäevelu pinge, aga on üsna küsitav, kui palju see peavalusid põhjustab. Pingetüüpi peavalu võib olla põhjustatud ka väga lihtsatest asjadest, näiteks sellest, et inimene ei maga piisavalt hästi või tal on vale tööasend või ta pole füüsiliselt väga aktiivne.

Paljud ütlevad, et nad ei saa trenni minna, sest neil pea valutab. Aga kui ta seal trennis ära käib on peavalu kadunud, sest lihased saanud koormuse. Pingetüüpi peavalude üks ravistrateegia ongi see, et jagatakse seda pinget lihastes laiali.

On olemas eraldi programm, mida nimetatakse lihasrelaksatsiooni programmiks, mis seisneb selles, et pinged jagatakse erinevatest lihasgruppidest laiali. See on väga efektiivne ja aitab. Pingetüüpi peavalude puhul on väga efektiivne ka jooga, sest seal õpetatakse teist moodi hingama ja lõdvestuma. Seega alati ei ole peavalude ravis ainus võimalus valuvaigistid.

Kas ja miks esineb migreeni või peavalusid rohkem naistel?

Eks teda on naistel rohkem, aga meestel on ka. On arvatud ka, et mehed ei pöördu arsti juurde nii sageli. Aga on olemas üks peavalu tüüp, mis on valdavalt meestel ja sellega tulevad mehed küll arsti juurde. Selle nimi on kobarpeavalu ja seda esineb üha rohkem. Püüame praegu luua ka kobarpeavalu seltsi. Teine peavalutüüp, mida rohkem esineb, on menstruaalmigreen naistel.

See on ikkagi seotud hormonaalse tasakaaluga.

Jah, See on seotud eelkõige sellega, et osa naisi on tundlikumad naissuguhormooni ehk östrogeeni kõikumisele. Östrogeeni tase langeb ja progesterooni tase langeb ka pisut. Fakt on see, et need naised, kes menstruatsiooni ajal peavalud saavad, on tundlikumad östrogeeni taseme langusele. 2/3-l nendest naistest kaovad aga ära peavalud raseduse ajal, sest terve raseduse aja on östrogeeni tase väga kõrge.

On välja arvutatud, et migreeni tõttu kaotavad tööandjad aastas 1000 töötaja kohta 270 tööpäeva. Milline on see peavalu, mis tegelikult sunnib inimesi koju jääma?

Peavalu on subjektiivne kaebus – inimene ütleb, et pea valutab, mul on väga halb olla. Me anname selle peale tavaliselt testi, mida nimetatakse MIDAS testiks [migraine disability assessment – migreeni võimetuse hindamise test – toim]. See peegeldab ka töölt eemal oldud päevi ühe kuu jooksul. Mida suurem on punktide arv, seda rohkem ollakse töölt eemal.

Ma ei ütleks, et Eesti inimesed oleksid nii väga suure punktide arvuga. On väga vähe inimesi, kes migreeni pärast ei saa tööle minna. Miks see nii on? Migreeni ilmneb väga sageli nädalalõppudel. Pikk vastik nädal on läbi, tahaks nagu puhata, teha midagi koos pere või sõpradega, aga laupäeva hommikul ei saa voodistki üles. Selliseid lugusid on päris palju.

See jällegi näitab, mis toimub ajus pingelanguse ajal. Kuna stressihormoonid on valuvaigistava toimega, siis pingelisel ajal ei lase need peavalul tekkida.

On olemas selline ravimirühm, mida nimetatakse triptaanideks, mis takistavad veresoonte laienemist. Peavalu tekib valdavalt siis, kui peaveresooned laienevad, sest veresoontes on närvilõpmed, mis tunnevad, kui veresoone sein venib. See kutsub esile valu.

Veresoonte laienemine iseenesest ei tekita valu, küll aga põhjustab see veresoone seina venitamine vasoaktiivsete ainete vabanemist, mis annab impulsi, et nüüd on aeg valu vallandada. Triptaanid on praegu maailmas number üks ravimid laienenud veresoonte ahenemiseks, et sellest ei saaks valu vallanduda.

Kas alternatiivsete ravimeetoditega, näiteks nõelravi on võimalik peavalu ravida?

Kui küsida, kas inimene saab oma elus midagi muuta, siis üks asi on kindlasti. On teada, et inimesed, kes halvasti magavad, kel on unehäired, neil esineb peavalusid rohkem. Unehäiretega inimestel on prostaglandiinide süntees aktiivsem. Prostaglandiinid on need ained, mis kutsuvad esile valu. Valuvaigistid pärsivad prostaglandiinide mõju. Seega on halb uni üks bioloogiline põhjus peavalu tekkeks.

Mis aga muid ravimeetodeid puudutab, siis neid peab proovima, et teada saada. Ma ei ütle ühegi ravimeetodi kohta, et ei tasu proovida. Ka rahvameditsiinis, näiteks Hiina meditsiinis, võib olla meetodeid, mis tõesti võivad aidata. Seega mina ei oskaks üht, klassikalist või mitte klassikalist meetodit eelistada teisele.

Nõelraviga on aga seinast-seina: seda on uuritud ka teaduslikus meditsiinis ja saadud erinevaid ning vasturääkivaid tulemusi. Ei ole kindlat tõestust, et see aitab, kuid on inimesi, kes saavad nõelravist abi.

Millesse ma usun rohkem kui muusse, on jooga. See võimaldab inimesel natuke oma mõttemaailma muuta. See treenib väga erinevaid lihasgruppe ning sisaldab hästi palju lõdvestavat hingamist. Kindlasti peab mõtlema, millist tüüpi joogat harrastada – kui sa pole väga tugev siis ehk ei ole kohe mõistlik power joogasse minna.

Igapäevases töös pean aga kõige olulisemaks head und, füüsilist aktiivsust – kui ei viitsi joosta, siis kõnni, kui ei viitsi kõndida, siis uju.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: