Süsihappegaas ei hoogusta taimekasvu loodetud määral
Taimed võtavad kasvamiseks ainet õhust. Selleks aineks on süsihappegaas. Kliimateadlased ütlevad, et taimed seovad endaga süsinikku, mistõttu väheneb selle võrra süsihappegaasi hulk atmosfääris ja loodetavasti aeglustub ka kliimamuutus, mis arvatakse kaasnevat süsihappegaasi paiskumisega atmosfääri inimtegevuse tagajärjel.
Loodetakse, et mida rohkem süsihappegaasi õhku paiskub, seda rohkem kasvab juurde taimi, mis seda siis jälle õhust ära võtab ja endasse seob. Kuid üks rühm kliimateadlasi väidab nüüd, et taimi kasvab juurde palju vähem, kui atmosfääri paiskunud süsihappegaasi koguse põhjal oleks võinud arvata.
Nad väidavad seda satelliitidelt kogutud vaatlusandmete alusel. William Kolby Smith Ameerika Ühendriikide Minnesota ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Climate Change, et üle ilma on taimemassi viimase 30 aastaga küll juurde tulnud, aga mitte nii palju, kui oleks võinud tulla atmosfääri süsihappegaasisisalduse järgi.
Nad pakuvad välja ka kaks võimalikku põhjust, miks satelliitvaatluste järgi on taimekasv kiduram, kui arvutusmudelid näitavad. Esiteks võib satelliitidelt saadud andmetest välja lugeda, et kliima soojenedes võivad taimed kogeda ebasobivast veehulgast tingitud stressi, mis pidurdab nende kasvu. Teiseks võib paljudes kasvupaikades jääda puudu lämmastikku ja fosforit, mida taimedel on kasvuks vaja.
Kui Smithil ja kolleegidel on õigus, siis tähendab see, et praegused kliimamudelid ei ennusta taimekasvu õigesti ja võibolla tuleks seetõttu lubatavaid süsihappegaasi emissiooni piirmääru veelgi vähendada, kui soovida üleilmse temperatuuritõusu piirdumist 2 °C'ga, milles üritavad kõrged riigitegelased praegu Pariisis kokku leppida.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa