Kroonilised peavalud lähevad aastas maksma kümneid miljardeid eurosid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Migreeni tõttu kaotavad tööandjad aastas 1000 töötaja kohta 270 tööpäeva. Pingetüüpi peavalu numbrid, tänu seisundi suuremale levimusele on veel 3-4 korda suuremad.
Migreeni tõttu kaotavad tööandjad aastas 1000 töötaja kohta 270 tööpäeva. Pingetüüpi peavalu numbrid, tänu seisundi suuremale levimusele on veel 3-4 korda suuremad. Autor/allikas: Corie Howell/Creative Commons

Migreen on kõige sagedamini esinev neuroloogiline haigus, mida esineb kuni veerandil naistest ja kümnendikul meestest. Pingetüüpi peavalu võib esineda aga kuni 89 protsendil inimestest. Maailma terviseorganisatsioon on erinevat tüüpi peavalud arvanud elukvaliteeti vähendavate haiguste hulka.

ERR Novaator tegi peavaludest juttu Tartu ülikooli kliinikumi vanemneuroloogi Mark Braschinskyga.

Kroonilisel peavalul on mitu erinevat tüüpi (igapäevane püsipeavalu, pingetüüpi peavalu, aurata ja auraga migreen) – jättes kõrvale võimalikud muud haigused, mis võivad peavalu põhjuseks olla, siis mis võib põhjustada erinevat tüüpi peavalude väljakujunemist inimestel, kes on muus osas täiesti terved?

Võib öelda, et esmased kroonilised peavalud ongi just sellised peavalud, millel näiliselt puudub põhjus. Seetõttu neid nimetataksegi esmasteks. Võrdluseks võib tuua sekundaarseid peavalusid, mille korral on peavalu mõne teise haiguse üks sümptom. Esmaste peavalude tekkemehhanisme uurib palju teadusgruppe maailmas, kuigi ühegi esmase peavalu mehhanismid pole lõpuni selged.

Paljude krooniliste valusündroomide ühiseks jooneks peetakse inimese ajus asuva valuvastase süsteemi nõrkust, mille taga võib olla ka teatud ainete (neuromediaatorite) „puudulikkus“. Siinkohal võib rääkida, näiteks, serotoniinist, noradrenaliinist jms.

Lisaks on aga iga kroonilise peavalu vormi taga ka spetsiifilisemad mehhanismid. Mõnede vormide korral käib jutt kolmiknärvi kompleksi, kuhu kuuluvad kolmiknärvi tuumad ajutüves ja selle ühendused, düsfunktsioonist. Mõne puhul aju süvastruktuuride, nagu taalamuse ja hüpotaalamuse funktsioonihäirest jne. Strateegilisi ajupiirkondi, mida aktiivselt uuritakse, on palju.

Kui inimesel esineb sellist peavalu, kas ta peaks otsima abi arstilt? Kui jah, siis milliselt? Ning milline on taoliste peavalude võimalik ravi?

Krooniline on peavalu enamasti siis, kui inimesel valutab pea vähemalt pooltel päevadel kuus ning seda vähemalt kolme järjestikkuse kuu jooksul. Siin on erandiks kobarpeavalu, mille korral kroonilisust määratletakse mitte peavaludega päevade arvu järgi, vaid selle alusel, kui pikad on peavaluvabad perioodid – juhul, kui need on lühemad, kui 1 kuu, siis tegemist on kroonilise kobarpeavaluga.

Igasugune krooniline peavalu vähendab oluliselt inimese elukvaliteeti ning see on kindel näidustus otsida arstiabi ning mitte piirduda puhtalt apteegist või naabrinaise käest saadud tablettide võtmisega.

Esimene arst, kes annab hinnangu erialaarsti konsultatsiooni vajalikkuse kohta, on perearst. Koostöös patsiendiga otsustab perearst, kas suunata inimene neuroloogile või mitte.

Eestis puudub eraldiseisev „peavaluarsti“ eriala. Mõni üksiku neuroloog Eestis tegeleb süvendatult peavalude probleemidega.

Ravi aga on kindlasti kompleksne. Sinna kuuluvad nii medikamentoossed soovitused kui ka mittemedikamentoossed. Viimaste hulka kuulub näiteks kognitiiv-käitumuslik teraapia koostöös vastava ettevalmistuse saanud psühholoogi ning füsioterapeudiga. Suurtes peavaludele spetsialiseeruvates keskustes juhib seda kompleksset ravi selline spetsialist, nagu peavaluõde. Praegu pakub Eestis sellist kvalifitseeritud ja Euroopa tasemel sertifitseeritud õendusteenust vaid Tartu ülikooli kliinikum.

Migreene on seostatud ka serotoniini tasemega. Kas olete kokku puutunud selleteemaliste uuringutega? Mida need välja toovad?

Serotoniin mängib vaid osalist rolli migreeni teadaolevas patogeneesis. Väga lihtsustatult öeldes: oletatakse, et migreeniga on inimese ajus serotoniini tase madal. Kuid see on kõigest üks väike osa sellest, mis toimub migreeniga inimese ajus.

Suurt rolli mängivad ajutüve struktuurid, migreeni aura korral ajukoor ning osa uuringutest on seostanud migreeni hoopis selliste ajus olevate rakkudega, nagu astrotsüüdid. Kuid palju on veel avastamata.

Kas ja miks esineb migreeni või peavalusid üldisemalt rohkem naistel?

Migreeni esineb umbes kolm korda sagedamini naistel – üldrahvastikus on need numbrid keskmiselt 20-25 protsendil naistest ja 8-10 protsendil meestest. Soolist erinevust seostatakse eeskätt naissuguhormoonide tasemega.

Eestis pole seni veel tehtud epidemioloogilisi uuringuid, mis näitaksid täpselt kui suur on meil migreeni levimus.

Peavalude puhul mainitakse seost ka antibeebipillidega. Kas see seos on olemas ja kuidas see peavalusid tekitab? Kas sellele on ka mingi lahendus?

Lisaks sellele, et antibeebipillidel võib esineda kõrvaltoimena n-ö „tavalist“ peavalu, on paljud migreeniga naised toonud välja selge ajalise seose migreenihoogude ja hormonaalse kontratsetpsiooni tarvitamise vahel.

Seos on üldjoontes mõlemasuunaline ja individuaalne – osa naisi kirjeldab hormonaalse kontratseptsiooni ajal migreenihoogude sagenemist, osa vastupidi.

Kuid siinkohal on ehk kõige olulisem teada seost östrogeene sisaldavate kontratseptiivikumide ja auraga migreeni korral suurenenud tromboosi riski vahel. Nimelt, vaid auraga migreen, mis on omaette trombide teket soodustav riskitegur, on kõikidest migreeni vormidest vastunäidustuseks östrogeene sisaldavatele kontratseptiividele. Lahenduseks on mitteöstrogeense kontratseptsiooni kasutamine.

Vaieldakse küsimuse üle, kas lokaalne östrogeen ehk hormonaalne spiraal tõstab tromboosi riski või mitte. Enamus autoreid on seisukohal, et mitte, kuna süsteemsesse vereringesse sattuv östrogeenide hulk on sisuliselt olematu. Samas, pole kõik migreeniteadlased sellega nõus, kuna on uuringuid, mis on leidnud vastupidiseid seoseid.

Naiste puhul on seostatud peavalusid ka hormonaalsete muutustega, mille põhjuseks võib olla östrogeenitaseme langus enne menstruatsiooni. Kas see võib olla nii ning kas seda on võimalik kuidagi medikamentoosselt mõjutada?

Jah, see võib nii olla. Kui tegemist on aurata migreeniga, siis hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine võib teine kord hoida suuremat osa migreenihoogudest ära. Eraldi tuuakse välja nn menstruaalset migreeni, mis on migreeni vorm, mille korral migreenihood käivad ainult menstruatsiooni ajal. Kui peavaluhoogusid esineb ka muul ajal, siis tegemist on juba muu, näiteks „menstruatsiooniga seotud“ migreeniga, mitte menstruaalse migreeniga.

Kui naisel esineb menstruaalset migreeni, mis tähendab, et hood on ette ennustatavad, siis on võimalik kasutada profülaktiliselt teatud pika toimega migreenihoo vastaseid ravimeid nagu näiteks frovatriptaan. On analoogseid uuringuid ka naratriptaaniga. Lühitoimelisi triptaane profülaktiliselt ei kasutata – viimased on väga head juba alanud migreenihoo kupeerimiseks.

Kas erinevat tüüpi kroonilisi peavalusid on võimalik ravida ka alternatiivsete ravimeetoditega, näiteks akupunktuuriga vmt?

Maailmas on mitmeid uuringuid, mis on vaadanud akupunktuuri ehk nõelravi efektiivsust erinevate peavalude profülaktilises ravis. Seni on olnud vaid pingetüüpi peavalude uuringud sellised, mis annavad alust väita, et tõenäoliselt on akupunktuuril sellele teatud profülaktiline toime. Teiste peavaluvormide korral ei erinenud akupunktuuri efektiivsus oluliselt platseebost, s.t. selget efektiivsust ei ole tõestatud.

Erinevat tüüpi krooniliste peavalude puhul valutab inimesel pea rohkem kui 15 päeva kuus kolme kuu vältel. Seda on päris palju – kas on ümber arvestatud ka inimeste töövõimelangust sel perioodil ning arvestatud seda ümber näiteks rahasse?

Peavalude valdkonnas on tehtud mitmeid sotsiaalmajanduslikke uuringuid. Nende alusel on migreen kõige kulukam neuroloogiline haigus. Hiljutine Euroopa Liidus tehtud uuring näitas, et migreenile kulub sama palju ressurssi, kui selliste harvemini esinevate neuroloogiliste haiguste nagu epilepsia, Parkinsoni tõve ja hulgiskleroosi peale kokku.

Jutt käib kümnetest miljarditest eurodest aastas. Lisaks sellele, et kroonilised peavalud tekitavad üüratuid otseseid ja kaudseid kulusid, lisandub sinna sageli rahas keeruliselt mõõdetav olukord, kui lisaks esmasele kroonilisele peavalule, on inimesele lisaks ka selline sekundaarse peavalu vorm, nagu krooniline peavalu ravimite liigtarvitamisest.

Hinnanguliselt arvatakse, et see on umbes kaks korda kallim, kui migreen ise. Samuti on arvutatud ka seda, kui palju inimesed peavalude tõttu puuduvad töölt ehk on haiguslehel koos kõikide sellega kaasas käivate sotsiaalmajanduslikke tagajärgede ja kuludega.

Näiteks, migreeni tõttu kaotavad tööandjad aastas 1000 töötaja kohta 270 tööpäeva. Pingetüüpi peavalu numbrid, tänu seisundi suuremale levimusele on veel 3-4 korda suuremad. See on oluline näitaja, mis peaks panema mõtlema ka tööandjaid, eriti kuna teadliku, organiseeritud ja hästi läbimõeldud tegevusega saab neid arve oluliselt vähendada.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: