Graafikud | OECD: loodus- ja täppisteadustega on Eestis üllatavalt hästi, IT-oskustega koolides ootamatult kehvasti ({{commentsTotal}})

Õpilastel, kes kasutavad koolides väga palju IKT vahendeid, on õpitulemused teistega võrreldes kõige kesisemad.
Õpilastel, kes kasutavad koolides väga palju IKT vahendeid, on õpitulemused teistega võrreldes kõige kesisemad. Autor/allikas: Trevor Owens/Creative Commons

OECD avaldas eile raporti, milles Eesti haridussüsteemi kohta kõnelevad arvud nii mõndagi head, samas nii mõndagi hoiatavat. Alarmeeriv on jätkuvalt haridusele ning teadusele ette nähtud summa, mis jääb tublisti alla OECD keskmisele. Veelgi alarmeerivam peaks aga olema eesti õpetajate kõrge vanus ning kesised IT-alased teadmised.

ERR Novaator usutles statistikakogumiku teemal OECD esindajat Soumaya Maghnoujd.

Kõrghariduses on Eestil üsna head näitajad: iga kolmas lõpetanu oli loodus- ja täppisteaduste või inseneri, tootmise ja ehituse valdkonnas. OECD riikides omandas vastavat kraadi keskmiselt iga viies lõpetanu. Mida on Eesti teinud, et sellise taseme saavutanud oleme?

Oleme OECD tähele pannud, et palju sõltub pakkumisest ehk sellest, kui palju ja milliseid õppekavasid on magistri- ja doktoriõppes. Mõni riik pakub küllalt palju erinevaid kõvade teaduste õppekavasid õppekavasid. See ühtlasi soodustab edaspidi doktorantuuri õppima asumist.

Need on muidugi ka valdkonnad, kus sissetulek on kõrgem. See omakorda sõltub tööjõunõudlusest vastavas sektoris. Kuigi see varieerub riigiti, võib üldiselt öelda, et STEM erialasid [lühend valdkondadele täppisteadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika; inglise keeles science, technology, engineering, mathematics – toim] on rohkem kõrghariduses kui kesk- ja kutsehariduses. Mõni riik aga pakub STEM erialasid ka madalamatel haridusastmetel ning siin on üheks näiteks Eesti. See on siis ka selgitus, miks meil iga teine doktorikraad omandatakse loodus- ja täppisteadustes või inseneriteadustes.

Riiklik pakkumine on muidugi ainult osa loost. Kui tudengitele pakutakse rohkem õppekohti STEM erialadel, lähevad nad suurema tõenäosusega sinna.

Samuti võib rolli mängida akadeemiline kultuur, näiteks see, millised erialad on õpilastele ligitõmbavamad. Ja samuti see, millist palka pärast eriala lõpetamist on võimalik tööturul saada.

Rääkides haridusele tehtavatest kulutustest, siis Eesti jääb oluliselt alla OECD riikidele. Miks see nii on ja kuidas me sealjuures nii häid tulemusi oleme saavutanud?

See kui suur on su „kook“ on alati oluline, kuid samuti on oluline kui tõhusalt sa seda „kooki“ kasutad ehk kui hästi kasutatakse haridusele tehtavaid kulutusi. Eesti puhul on eripära selles, et taolist demograafilist langust pole ükski teine OECD riik pidanud läbi tegema. Samas haridusele tehtavad kulud on küll vähenenud, kuid lõppkokkuvõttes on teil ühe õppuri kohta rohkem raha kui varem. Seega „kooki“ on võimalik jagada suuremateks viiludeks.

OECD raportist tuleb välja, et kõrgharidus ei garanteeri tööturul oluliselt suuremat sissetulekut. Võrreldes keskharidusega töötajatega on kõrgharitute palgavõit kesine. Miks see nii on?

Meil pole otseselt selle kohta sisukamat uuringut, kuid tundub, et nendes riikides, kus kõrgharituid on üleüldiselt rohkem ongi nende palgavõit väiksem. See ei tähenda, et kõrgharitud ei saaks rohkem palka – kõrgharitute palk on siiski keskmiselt kolmandiku jagu kõrgem keskharitute omast. Kuid põhjus võib olla siiski tööturus. Või ka küsimus oskustes: mis oskused on kõrgharitutel ning milliseid oskusi on tööturul tarvis. Küsimus on selles, kas tööturul on neid töökohti, millel eesti kõrgharitud inimesed pädevad on.

OECD uuringust tuleb ka välja, et Eesti elanike info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskused on kesised, probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas on madal. Miks see nii on?

IKT-s on vaja erinevat tüüpi oskusi. Meie tõime välja, et kõrgtasemelisi oskusi napib. Seda eriti teatud valdkondades.

Teiste hulgas ka hariduses?

Jah, hariduses on IKT tipposkused ühed madalamad OECD riikides.

See tähendab, et meie õpetajatel pole piisavalt IKT oskusi?

Jah, õpetajatel ning koolijuhtidel, kõigil, kes töötavad haridussektoris napib IKT-alaseid kõrgtasemelisi oskusi.

Kas see on seotud sellega, et meie õpetajaskonnast pool on üle 50-aastased ehk õpetajate keskmine vanus on väga kõrge?

Jah, see võib olla seotud sellega, õpetajate keskmine vanus võib olla põhjus, miks IKT oskused ja pädevused on madalad võrreldes teiste OECD riikidega.

Ma tean, et teie asi on teha analüüsi, mitte niivõrd pakkuda lahendusi, kuid võrreldes teiste riikidega, mis võiks olla asi, millest Eesti saaks eeskuju võtta, et õpetajate IKT oskusi parandada?

Küsimus pole mitte niivõrd selles, kui palju kasutatakse klassis ja koolitunnis IKT vahendeid, vaid kuidas neid kasutatakse.

Õpetajate vanuse küsimuses – mõni kord tuleb muidugi leppida olemasoleva materjaliga. Kuid alati võiks mõelda, kuidas meelitada noori õpetajaharidusse. Sageli on see seotud konkurentsivõimelise palgaga.

Samuti tasuks mõelda, kuidas õpetajaametit ühiskonnas teadvustatakse ja väärtustatakse.

Kuidas on Eesti õpetajate palgad võrreldes teiste ametitega ja kuidas on sellega teistes OECD riikides?

Õpetajate palgad OECD riikides kipuvadki olema veidi madalamad keskmisest. Keskmiselt on need 80 protsenti teiste ametikohtade keskmistest palkadest. Eesti jääb jällegi veidi alla OECD keskmisele.

Riikideüleselt tundub olevat peamine väljakutse, kuidas teha õpetajaamet konkurentsivõimeliseks. Palk on üks viis. Aga lisaks sellele on küsimus, kuidas ühiskonnas üldiselt suhtutakse õpetajaametisse.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: