Kristjan Port: virtuaalmaailma võõrutusnähud sunnivad autojuhte ettevaatusele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Virtuaalmaailma pahupoolest pole pääsu.
Virtuaalmaailma pahupoolest pole pääsu. Autor/allikas: Amber Case/Creative Commons

Märulifilm „Bourne'i ultimaatum“ ajas omal ajal paljud kinokülastajad oksele. Häda ei tulenenud filmi kvaliteedist. See oli kassahitt. Paljude kinokülastajate jaoks põhjustasid probleeme lühikesed ja visuaalselt intensiivsed kaadrid.

Kui uskuda lätlaste peetavat kinostseenide analüüsi keskkonda, siis on viimase paarikümne aastaga kukkunud filmistseenide kestus keskmiselt 20 sekundilt alla viie sekundi. Bourne'i puhul oli see keskmiselt kaks sekundit. Sellise kognitiivse koormuse tulemusel hakkas seedimisele määratud, hästi läbinäritud popkorni mass koos koolajoogiga liikuma vastassuunas, täites kinosaali tormise ilmaga Soome lahel seilava tiiburlaeva reisijate saali meenutava aroomiga. Tegemist on loomuliku reaktsiooniga ebaloomulikule olukorrale.

Tegemist on olukorraga, mis kipub halvenema. Nähtus on ületanud ükskõiksuse või kurioossuse läve ja on saanud endale nime – küberhaigus või digitaalne merehaigus, visuaalselt põhjustatud liigutushaigus jne.

Nägemisväljas ekraanil kiiresti liikuv digitaalne sisu tekitab paljudel inimestel peapööritust ja iiveldushooge. Neist omakorda paljud peavad hädade põhjuseks söödud toitu või ajutist haigushoogu. Merehaigusele on vastuvõtlik iga inimene, isegi kosmonaudid. See esineb indiviiditi erineval määral. Rohkem tundlikud on naised ja lapsed. Järelikult on kõigil põhjust olla ekraani kaudu saabuvast ohust teadlikud.

Meie sisekõrvas asub tasakaaluelund, mis edastab pea asendi ja selle muutuste kohta ajju infovoo, kus selle alusel juhitakse kerelihaseid, et säilitada keha asendit ja tasakaalu. Lisaks saab aju olulist infot silmade kaudu, muu hulgas taamal asuvast horisondist. Sõites laeva või õõtsuva bussiga võib tasakaaluorgani signaalide rohkus põhjustada süsteemis segaduse. Abiks oleks horisondi nägemine. Selle puudumine võib põhjustada merehaigust ka vaiksema kõikumise puhul. Seetõttu soovitatakse vaevuste leevendamiseks merehaigushoo puhul minna laevadekile ja vaadata horisonti.

Kuid selle sama visuaalse kanali kaudu võib hullupööra muutuvate visuaalsete signaalidega keha heaolu eest hoolitseva süsteemi ka segadusse ajada. Sümptomiteks on peavalu, peapööritus, iiveldushood ja oksendamine.

Viimase tõendiks olgu juhtum Jaapanist, kus 1997. aasta 6. detsembril hakkasid kiirabi vastuvõturuumid täituma peavalu, iivelduse ja oksendamishoogude üle kaebavate lastega. Arstide sõnul olid mõned 13 tuhandest arstiabi vajanud lapsest transiseisundis, teistel esines nägemishäireid, mõned kaotasid teadvuse ja paljudel saabus langetõvehoog.

Põhjuseks oli populaarse animasarja Pokemoni 38. seeria. Tagantjärele arvati, et see sisaldas ohtliku kombinatsiooni välkuvast ja vilkuvast visuaalsest materjalist, sest kiirabi väljakutsed algasid kohe peale multika eetrisse jõudmist.

„Bourne'i ultimaatumi“ ja teiste analoogsete filmide eesmärk on kiire kaadrivahetusega luua vaatajas tunne, nagu ta asuks keset sündmuseid. Kunstlik või isegi provokatiivne aju mõjutamine eesmärgiga jätta mulje, nagu oleks ebaloomulik olukord loomulik, võib ja tihti lõppebki ebaõnnestumisega. Olukord, milles enamus inimesi ei ole sellise ohu eest kaitstud, aga kõik soovivad meelierutavast kogemusest osa saada, on sünnitanud teenuse Moviehurl, mis hindab filmide oksele ajamise potentsiaali. Seda siis mittekunstilises plaanis.

Üldise reegli järgi, mida tõetruum on visuaalne stiimul, seda suurem on risk aju segadusse ajada. Seetõttu on lõppeva aasta ühe innovatsiooni näidete lemmiku, kolmemõõtmelist virtuaalreaalsust kuvava pähe pandava Oculus Rifti kasutajate suurimaks tujurikkujaks osutumas kõnealune küberhaigus. Kusjuures probleem ei piirdu vaid virtuaalse maailma sessiooniga, kuna see omab tugevaid ja pikaajalisi järelmõjusid. Inimestel esineb pärismaailmas veel mitu tundi hiljem keskendumisraskusi, tasakaalu- ja koordinatsioonihäireid.

Kardetavalt esineb sarnase efekti risk arvutiekraanil veebilehti sirvides, telefoni või tahvli ekraanil sisu alla keridesjne. Tulevikus võib tõstatuda küsimus, kui kaua pärast kino või arvutimängu peab enne autorooli asumist ootama?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: