Teaduskohvik: neurokuvamine ehk miks teadlased enda aju välja prindivad ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Inimest võib vaadata väljast, kuid ka seest. Seespidisel mõõtmisel vaadatakse biomarkereid. Üks selliseks sisemise vaatluse võimaluseks on neurokuvamine. Mis asi see on? Kristiina Kompus, Bergeni ülikooli dotsent selgitas seda Tallinna ülikooli teaduskohvikus.

Neurokuvamine võimaldab vaadelda elusa inimese aju. Kristiina Kompus, näiteks, printis oma ajust 3D printeriga täpse koopia. Kui tavapäraselt võime inimese aju või muid organeid uurida ja tundma õppida mudelite alusel, siis neurokuvamine võimaldab vaadata konkreetse inimese aju, mitte sellele sarnanevat, vaid kohe päris sedasama.

Mis on selle mõte? On ju aju skanneerimine keeruline ja kallis, väljatrükk 3D printeriga veel enam. Seega - miks?

"Eks ta selline nohiku temp ole. See on selline loomulik tagajärg, kui panna inimesed laborisse, hoida neid seal kinni ja lasta neil mängida igasuguste erinevate 3D mudelitega. Aga samas peame mõtlema väga hoolikalt, miks meil on neurokuvamist vaja? See on asi, mis võib viia käitumis- ja neuroteadused uutesse kõrgustesse."

Kristiina Kompus

Võtame näiteks kõne ja kuulmise. "Selleks, et kõnet kuulda, pole üldse tarvis, et keegi kõneleks," nendib Kristiina Kompus. See tähendab, et inimesed kuulevad mõni kord ka helisid, mida tegelikkuses pole kõlanud. Kümme protsenti inimestest kuuleb kuulmishallutsinatsioone. umbes kolmandik inimestest kuuleb neid ärgates ja magama jäädes. Miks see nii on? Kas meie aju mängib meile vingerpussi?

On võimalik, et mängib. Miks? Ilmselt aitabki sellele vastust leida neurokuvamine. See aitab välja selgitada, kas kuulmishallutsinatsioonid on ettekujutlused või pigem kuulmisteede normaalse töö häired.

Kristiina Kompuse ettekanne "Kas neurokuvamine on uus aken teadvusesse?" kõlas Tallinna ülikooli tippkeskuste teaduskohvikus 16. novembril. Siintoodu on ettekandest põgus videokokkuvõte.

Toimetaja: Marju Himma. Video: Siim Lõvi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: