Ühe minuti loeng: kuidas kasvab hariduslik ebavõrdsus? ({{commentsTotal}})

Olete kuulnud väljendit rikkad saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks ehk lihtsalt öeldes ebavõrdsus kasvab. Kas ja kuidas kehtib see laste koolihariduse puhul ja kas sealgi tähendab see, et rikkamad saavad vaimult rikkamaks ning vaesed jäävad vaesemaks, sellest räägib tänases ühe minuti loengus Tallinna ülikooli sotsioloogia professor Ellu Saar.

Eelkirjeldatud ebavõrdsuse kasvamise olukorda nimetatakse sotsiaalteadustes Matteuse efektiks ehk halvemuse ja paremuse kuhjumiseks. See tähendab, et esialgsed, tihti suhteliselt väikesed erinevused hakkavad lumepallina suurenema. See ei puuduta mitte ainuüksi materiaalset ebavõrdsust vaid näiteks ka hariduslikku ebavõrdsust.

Paremuse ja halvemuse kuhjumist demonstreerib näiteks:

  • olukord, kus selektiivsetesse eelvalikuga koolidesse saavad suurema tõenäosusega sisse kõrgema sotsiaalse päritoluga lapsed, kes on käinud ka vastavas eelkoolis. Nendest koolidest on lihtsam sisse saada kõrgkooli suure konkursiga erialadele;
  • ka elukestvas õppes osalemise korral ilmneb olukord, kus kõrghariduse omandanutel ja selles õppes varem osalenutel on suuremad võimalused ka edaspidi osaleda.

Õnneks ei ole aga olukord nii troostitu. Varasemat halvemust on võimalik vähemalt mõnevõrra kompenseerida. See, kuidas kompenseeritakse, sõltub sellest, miks halvemus tekkis. Kui põhjus oli näiteks ühe vanema kaotus, siis võivad järeleaitajateks olla vanavanemad, tädid/onud, teised lähisugulased või siis miks ka mitte ühiskond laiemalt.

Kui halvemus tekkis tänu mingi ressursi vähesusele või puudumisele (näiteks halb materiaalne olukord), siis on võimalik seda korvata mingi teise ressursiga.

PISA tulemused näitavad, et kõrgema sotsiaalse päritoluga laste õpitulemused koolis on paremad kui madalama sotsiaalse päritoluga lastel. Samas raamaturohke kodu suudab võrdsustada sinikraede laste õpitulemused tippspetsialistide laste omadega. 
Raamaturohke kodu aitab vähemalt osaliselt kompenseerida ka madalamast sotsiaalsest päritolust tulenevat halvemust kõrghariduse omandamisel. Sealjuures raamaturohkus oli oluliseks „kapitaliks”nii nõukogude perioodil kui on ka nüüd.

Küsimus on selles, kuidas riik saaks sotsiaal- ja hariduspoliitika kaudu tagasi pöörata halvemuse kuhjumise ja kaasa aidata halvemuse kompenseerimisele.

Nii halvemuse/paremuse kuhjumise kui ka halvemuse kompenseerimisega nii haridusteel kui ka eluteel laiemalt peaks muuhulgas tegelema loodud TLÜ interdistsiplinaarsete eluteeuuringute tippkeskus.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: