TTÜ dotsent: Eesti võiks taastuvenergiat toota põhust
Eesti võiks mõelda taastuvenergia suuremale kasutamisele nii kodusooja kui ka elektritootmises, sest võimekust oleks selleks kogu energiamajanduse ülalpidamiseks. Ühe variandina võiks kaaluda põhu suuremale ärakasutamisele.
Konverentsil üles astuva keskkonnaspetsialisti Ahto Oja hinnangul on taastuvenergia teemaline konverents Eestile väga oluline. "See on selles mõttes Eestile strateegiline küsimus, et kas me teeme järgmisi investeeringuid endiselt põlevkivi tehnoloogiate parendamiseks, mis on olemuslik fossiilne, või võtame hoiaku, et kõik uued järgmised tootmisjaamad kasutavad taastuvenergiat," ütles ta.
Eesti pikaajaline energia arengukava näeb ette, et 15 aasta pärast peaks suurem osa meie toasoojast põhinema taastuvatel energiaallikatel. Elektritootmisel peaks taastuvate allikate roll olema ligi kolmandik.
Ahto Oja hinnangul on meie tegelik võimekus taastuvenergia kasutuselevõtuks palju suurem. "Selle lahenduseks on siin ka paar aastat tagasi valitsusvälised organisatsioonid välja arvutanud ja kokku pandud Taastuvenergia 100 programmi, mis näitab, et tegelikult on meil ressursse kogu elekter ja soe toota Eesti taastuvenergia allikatest ja see ei pruugi olla kallim," ütles Oja.
Temaga nõustub ka Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Toivo Kabanen, kes teeb tänasel konverentsil ettekande põhu kasutamisest energiaallikana. Tema hinnangul raisatakse praegu viljakasvatusest järgi jäävat põhku üsna tulutult. Tegelikult võiks sellest kuni veerandi maasse kündmise asemel hoopis soojakatlasse panna.
"Reaalseid küttekohti minu teadmise järgi on Eestis neli. See on suhteliselt tagasihoidlik, samas kui põhjanaabrite juures on see hulk suurem, Taanis on see väga levinud. Seal on suured soojuselektrijaamad, mis töötavad ainult põhul," rääkis ta. Kabanen näeb, et põhuga küttes võib soojakulusid kuni kaks korda madalamal hoida.
Ahto Oja räägib oma ettekandes, kuidas nii põhku kui ka teisi orgaanilisi materjale võiks küll katlasse panna, kuid mitte seal niisama ära põletada. Ligi 800-kraadises katlaahjus kuumutades saab hakkepuidust või põhust biosüsi. Seda ei kasutata aga küttematerjalina, vaid see küntakse põllule.
"See on vett ja toitaineid siduvate omadustega mulla parandusaine. Ta ise ei väeta, kuid loob mullas paremad hapniku ja toitainetingimused ja hoiab neid kinni, seega ei lähe toitained veega ega õhuga välja. See pinnas on kokku viljakam. Eriti hea kombinatsioon on, kui biosütt rikastata biogaasi kääritusjäägiga," sõnas Kabanen.
Biosöe valmistamisel eralduvad Oja sõnul ka kütteained, mida saab kasutada ka nii tootmisjaama tööshoidmiseks kui ka sooja- ja elektrienergia tootmiseks.
Toimetaja: Greete Palmiste



















