Nõnda võib arvata endise planeedi lõunapooluse läheduses näha oleva kahe pealtvaates ringikujulise mäe järgi, mille mõlema keskosas paistab sügav lohk. Autorite sõnul meenutavad need mäed kangesti Neptuuni kuult Tritonilt ja mõnedelt muudeltki Päikesesüsteemi külmematelt taevakehadelt tuntud niinimetatud krüovulkaane, mida ei toida mitte kuum laava, vaid hoopis külm jää.

Teadlasrühm eesotsas Jeff Moore'iga NASA Amesi uurimiskeskusest ei ole siiski veel valmis kindlalt kuulutama, et tegu on vulkaaniliste moodustistega, aga alust neid mägesid selles kahtlustada on kõvasti. Teadlased uurivad ja analüüsivad nende kohta kogutud andmeid igal juhul edasi.

Mäed on väga suure läbimõõduga, mõlemad üle 160 kilomeetri. Üks neist, Wrighti-nimeline on kolm kuni viis kilomeetrit kõrge, teine, Piccardi mägi, kuuekilomeetrine. Purskavas olekus nad pildile paraku jäänud ei ole.

Kuid ei oleks ehk väga imestada, kui selgub, et Pluutol tõepoolest krüovulkaane leidub, sest see kauge kääbusplaneet paistab geoloogiliselt ka muidu üsna aktiivne olevat. Aktiivsuse ajendajaks arvatakse olevat Pluuto põues peituvad radioaktiivsed elemendid, mis ajapikku lagunevad ja kääbusplaneeti tasapisi kütavad.