Kristjan Port: inimkonna suurim teadmuskogu jõudis uue verstapostini ({{commentsTotal}})

Viie miljones artikkel kirjeldas Persoonia terminalis't.
Viie miljones artikkel kirjeldas Persoonia terminalis't. Autor/allikas: Russell Cumming/Wikimedia Commons

Võimalik, et üheks internetiga kaasnenud suurima mõjuga nähtuseks on Vikipeedia. 2001. aastal alustatud projektist on saanud viies enim külastatud veebileht maailmas.

Peaaegu 300 erinevas keeles eripalgelist infomaterjali käiakse kuus uudistamas keskmiselt paarkümmend miljardit korda umbes poole miljardi unikaalse külastaja poolt. Juhul kui Wikipedia omanikud sooviksid teha äri, pakkudes päringute juurde reklaamilinke, et võiks olla ettevõtte hind hinnanguliselt kusagil viie miljardi dollari juures. Projekti käivitanud Jimmy Wales oleks rikas mees.

Seda ei juhtu. Vikipeedia ja selle asutaja olukord on paradoksaalne. Tegemist on vabatahtlikkusele ja entusiasmile rajaneva majapidamisega ning Jimmy Wales on sellise maailmavaate eestkostja. Kui ta tahaks muuta entsüklopeedia rahamasinaks, jookseks sisuloojad laiali ja selle sisu muutuks väärtusetuks. Jimmy’t tabaks massiivne usalduskriis, mille negatiivsed tagajärjed ulatuksid kindlasti Vikipeediast kaugemale.

Eksitav on pidada Vikipeediat online-teatemeteoseks, kõrvutades samal ajal seda mõtetes mõne kuulsa entsüklopeediaga. Omal ajal toimus taoline vaidlus seoses 1768. aastast väljaantud Entsüklopeedia Britannicaga. Kõnealune episood leidis aset 2005. aastal, kui Jimmy Wales tunnistas, et Vikipeediat pole sobiv koolitöödes ja teadusartiklites tsiteerida, kuna selle sisu puhul on raske tagada piisavalt garanteeritud kvaliteeti. Kuid ta lisas, et ei soovita vigade rohkuse tõttu tsiteerida ka Britannicat.

Öeldule reageeris teadusmaailma arhetüüpne tõeallikas – 1869. aastast trükitav teadusajakiri Nature. Ajakirja toimetus palus ekspertidel analüüsida mõlema infokogu kvaliteeti 42 artikli baasil ja jõudis järeldusele, et Vikipeedias oli 42 artikli kohta 162 faktiviga, puudust või valesti tõlgendatavat sissekannet. Britannicas oli neid 123. Seega on õigem rääkida Vikipeediast kui inimkonna teadmiste kogust, pidades silmas, et inimeste teadmised ei ole ammendavad, lõplikud ega vigadeta. Tänaseks on paljud toonased vead Vikipeediast eemaldatud ja uued asemele loodud.

Sama ei saa väita aeglaselt sündiva Britannica kohta. Kohane on küsida, kas Vikipeediast paremini on üleüldse võimalik ja kas valiksid tuhande euro eest 120 000 ingliskeelset artiklit või mitu miljonit artiklit ilma midagi maksmata? Valimise aeg on möödas, sest Britannica omanikud loobusid kolm aastat tagasi teatmeteose trükkimisest. Šveitsis asuvatele omanikele tõi kuulus entsüklopeedia sisse vaid iga seitsmenda käibedollari.

Vikipeediast rääkimise põhjuseks on novembri algusesse sattunud märgiline sündmus. Laupäeval, 1. novembri keskpäeval lisas austraallane Caus Liber teatmekogusse artikli sealsest taimest Persoonia terminalis. Väsimatus masinavärgis käivitus selle peale protsess ja ilmselt hakkas kusagil Vikipeedia fondi peakontori arvutiekraanil vilkuma punane kiri teatega, et 30-terabaidisest ja 2,5 miljardist sõnast koosnevas inforuumis ületas ingliskeelsete artiklite arv viie miljoni piiri.

Pausi pidamata kuluks Vikipeedia artiklite lugemisele järgmised 19 aastat. See ebapraktiline mõõdik annab aimu sooritatud töö suurusest, arvestades, et kirjutamine on lugemisest kordades suurem vaev. Saavutuse erakordsust saab vaadata ka varasemate miljonite saavutamisele kulunud ajana.

Ingliskeelse miljoni artikli piir saavutati viis aastat pärast alustamist. Tagasihoidlik artikkel kirjeldas ühte rongijaama. Tähtpäeva tõttu sattus see tugeva, 250 erineva toimetusjuhtumiga revideerimistormi kätte. Kaks miljonit saavutati 2007. aastal. Kolme miljonini jõuti kaks aastat hiljem. Neli sai täis aastal 2012 ja nüüd on kõige mahukamas ja enim kasutatavas ingliskeelses osas 5 000 000 iseseisvat teabeühikut tähistavat kirjet.

Asjaolu, mis on käivitanud paeluva poleemika. Nimelt osutavad mõned tähelepanelikumad vikipeedlased faktile, et need pole ingliskeelsed artiklid. Enamus on hoopiski ameerikalikus inglise keeles! Kes ütles, et Vikipeediast kui inimkonna teadmiste kollektsioonist puudub akuraatsus?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: