Halb õhutus vähendab kontoritöötajate vaimset sooritusvõimet ({{commentsTotal}})

Kontori võlud.
Kontori võlud. Autor/allikas: c2k2e/Creative Commons

Kontoritöötajate vaimse sooritusvõime ja õhukvaliteedi vahelisi seoseid uurinud teadlased nendivad, et inimeste kognitiivne võimekus võib halvasti õhutatud ruumides kergesti lenduvate ühendite ja süsihappegaasi mõjul väheneda enam kui kaks korda.

Kontoriruumide projekteerimisel keskendutakse tavaliselt nende energiatõhususele ehk sisetemperatuuri stabiilsena hoidmisele. Paratamatult tähendab see, et nende õhuvahetus ei pruugi olla kõige parem. Päeva lõpuks küllastub see süsihappegaasist ja näiteks kergest lenduvatest orgaanilistest ühenditest (VOC), mis annavad kontoritele nende tüüpilise lõhna. Molekule eraldub näiteks paljundusmasinate kassettidest, vaipadest, seinu katvast värvist ja isegi kleeplintide liimainest.

Harvardi ülikooli tervislike hoonete programmi juht Joseph Allen tegi nende mõju hindamiseks katseid 24 kontoritöötajaga. Nende seast võis leida nii arhitekte, programmeerijaid, insenere kui ka disainereid. Labor oli maskeeritud tüüpiliseks kontoriruumiks. Uurimisalustele teadmatult oli võimalik aga kontrollida ülitäpselt selle atmosfääri koostist.

Katsed kestsid kuus päeva, kuid neid ei tehtud mitte kunagi esmaspäeval või reedel, et vältida nädalavahetuse ja töönädala saabumisega seonduvaid kõrvalmõjusid. Uurimisalused tegid terve päeva oma tüüpilist tööd, misjärel hinnati nende vaimset sooritusvõimet. Erinevatel tööpäevadel meenutas libakontoris loodud atmosfäär CO2 ja lõhnatute VOC'ide poolest puhast välisõhku, täielikult taasringlusse saadetud või nende segu. Katsete korraldamise ajal ei teadnud ei teadlased ega uurimisalused, millist tingimust parasjagu kontrollitakse.

Allen leidis kolleegidega, et puhtama õhu mõju oli märkimisväärne. Muu hulgas uurimisaluste aktiivsust, reageerimiskiirust, algatusvõimet, asjakohase informatsiooni kasutamist ja veel kuut vaimse võimekuse aspekti mõõtvas simulatsiooniprogrammis olid nende tulemused madalama VOC'ide ja süsihappegaasi suhtelise sisalduse korral võrreldes täielikult taasringlusse saadetud õhu katsetingimusest 61 protsendi võrra paremad. Puhtuselt ja CO2 sisalduselt välisõhku meenutavate tingimuste puhul aga lausa kaks korda.

Töörühma väitel suutsid nad kirjutada labori sisekliima erienvuse arvele 81 protsenti uurimisaluste tulemuste erinevusest. Muu, näiteks nende unetundide arvu, söödud toidu ja tuju, arvele sai kanda vaid 19 protsenti.

Töörühm nendib, et ei oska tulemuse paranemise selgitamiseks veel selget põhjuslikku mehhanismi välja tuua. Kuigi õhu süsihappegaasi sisaldust tõsteti, ei võetud seejuures hapnikku õhust ära. Samuti märgivad nad, et nad ei tea, kas sooritusvõime jääks samaks ka pikema aja vältel sama sisekliimaga ruumis töötades või harjub organism sellega pikapeale ära. Samuti valitseb ebaselgus pikaajaliste tervisemõjude osas.

Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Health Perspectives. (Tasub märkida, et lisaks Harvardi ülikoolile rahastas töörühma uuringuid muu hulgas tarkade hoonete ehitamisega tegelev konglomeraat.)

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: