Mervi Raudsaar: praktiline ettevõtlusõpe väärib suuremat tähelepanu ({{commentsTotal}})

Mervi Raudsaar on Tartu ülikooli ettevõtluse õppetooli juhataja.
Mervi Raudsaar on Tartu ülikooli ettevõtluse õppetooli juhataja. Autor/allikas: Erakogu

Seoses vajadusega arendada Eesti majandust ja elanike heaolu, on palju debateeritud vajadusest arendada ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet meie haridussüsteemis. Selle pooldajad näevad siin võimalust paremini rakendada elanike potentsiaali, kriitikud seevastu ütlevad, et ettevõtlusega on suutelised tegelema heal juhul viis protsenti elanikkonnast.

Sellel teemal on siiski mõjukust põhjalikumaks aruteluks, kuna Eesti inimene on tegelikult keskmisest EL kodanikust ettevõtlikum, kirjutab Tartu ülikooli ettevõtluse õppetooli juhataja Mervi Raudsaar.

Niisuguse tulemuseni on jõudnud globaalne ettevõtlusmonitor (GEM), mida viiakse Eestis läbi alates 2012. aastast. GEM on jõudnud samale järeldusele ka sotsiaalse ettevõtluse aktiivsuse osas. Muide, sotsiaalse ettevõtluse aktiivsuse näitajad olid GEMi andmetel Eestis 2012. aastal isegi kõrgem, kui üldine ettevõtlusaktiivsus.

Seega on ettevõtlikkuse arendamise ja ettevõtlusõppes küsimused meie haridussüsteemis igati aktuaalsed, seda nii Eestis kui ka ELis tervikuna, millest annab tunnistust ka planeeritud toetusmeetmed käesoleval struktuurfondide perioodil.

Näiteks on meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ mitmed tegevused seotud ettevõtlusõppe temaatikaga, nagu näiteks tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi loomine (OSKA programm), kutsehariduse maine tõstmine, õpipoisiõppe laiendamine; praktikasüsteemi arendamine kutse-ja kõrghariduses, sh õpetajakoolituse koolipraktika ning ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel.

Seetõttu on oluline küsida, milline on olnud ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe läbiviimise senine praktika?

Tartu ülikool on ettevõtlusõppega tõsisemalt tegelenud alates 2007. aastast, mil ettevõtluskeskus hakkas arendama praktilist ettevõtlusõppe meetodit ehk ettevõtluskodu. Ettevõtluskodu idee pärineb Soomest, väikese koha Kajaani praktikast.

Kajaani kogukonnal oli probleem – kuna nad asuvad Põhja-Soomes, eemal suurtest linnadest, siis paratamatult hakkasid noored seal ära minema ja kogukond tasapisi hääbuma. Probleemi lahendamiseks tulid kokku kool, omavalitsus ja ettevõtjad. Üheskoos loodi keskkond, kus noored said tulla ja oma ideid arendada. Esialgu olid ideed n-ö projektipõhised ja kogukonna probleemide lahendamisele suunatud, kuid tasapisi said ideed hoogu juurde ja hakkasid võrsuma noorte start-up´id.

Need, kes olid oma ettevõtmise juba rajanud, jäid võrgustikku ja panustasid järgmiste noorte juhendamisse mentorite või treeneritena – nii kujunes välja tugev võrgustik, mis aitas kaasa noorte ettevõtlikkusele, seeläbi uute töökohtade loomisele, ning kogukonna ellujäämisele.

Ettevõtlik Viljandi

Kirjeldatud problemaatika kõlab meile tänases ajas väga tuttavalt – ka Eestis hääbuvad väikelinnad ja elu koondub järjest enam vaid mõne suurema linna ja selle ümbruskonda. Tegelikult võiks sellisest ettevõtl(ikk)usõppest kasu olla ka meie regioonides. Heaks näiteks on Viljandi. Viljandi kultuuriakadeemia pakub ettevõtluskodu meetodil kõigile üliõpilastele kohustuslikku ettevõtlusõpet. See õpe on järjest tihedamini kokku sidumas erinevaid tegijaid: kolledžit ja gümnaasiumi, Viljandimaa arenduskeskust, Viljandimaa loomeinkubaatoreid ja ettevõtjaid. Seal on käivitunud praktiline ettevõtlusõpe, kus kõik õppurid tegutsevad meeskondadena oma loodud või loodavas ettevõttes, saades tuge ettevõtluse- ja erialaõppejõududelt, arenduskeskuse nõustajatelt ning ettevõtjatelt.

Ideid ja ettevõtmisi on Viljandi ja Viljandimaa näitel väga erinevaid, aga nende tegevuse eelduseks on jätkusuutlikkus – ka n-ö sotsiaalne- või kogukondlik ettevõte peab lisaks sotsiaalsele kasumile saavutama majandusliku toimetuleku. Tublide näidetena võib ära tuua näiteks Sing Sale Pro OÜ – Külluslikud Etnokudumid, MTÜ Rabarebased ehk Tõrva Dokfest, OÜ Guitar Technologies.

Iga ettevõtlusõppe oluliseks lüliks on ettevõtjad. Nende kaasamine õppesse, kus nad pakuvad reaalset ettevõtluskogemust ja –probleemilahendust, aitab üliõpilastel näha oma erialaõpingute erinevaid rakendusvõimalusi. Ettevõtete kaasuseid kasutatakse Eestis ettevõtlus ja ettevõtlikkusõppes väga palju, aga senisest rohkem võiks lahenduste leidmiseks rakendada teaduskondade vaheliste üliõpilastiimide tegevusi. Sellise õppetegevuse koordineerimine ja läbiviimine on olnud huvitavaks väljakutseks erinevatele Tartu ülikooli teaduskondadele.

Oleme ettevõtjaid kaasanud ka üliõpilaste projekti- ja äriideede konkursi Kaleidoskoop žüriisse ja publikusse. Võistluse jooksul on tekkinud erinevaid üliõpilaste ja ettevõtjate koostöövorme. Näiteks on üliõpilased leidnud ettevõtja, kes on võtnud nende tooted müüki, on pakkunud all-hanke ja testimise võimalusi, on leidnud vajaliku partneri.

Tartu ülikooli ettevõtluskursus lõpeb suurejoonelise äriplaanide ja -kontseptsioonide võistlusega "Kaleidoskoop". (Foto: Andres Tennus)

Ettevõtlikkus sünnitab ettevõtlikkust

TÜ majandusteaduskonna hea kuldmentor Tiina Leosk on üliõpilastega koostööd iseloomustanud nõnda: „Viibides ettevõtlike inimeste seas hakkab ka enda aju paremini ideid genereerima, ning see sünergia, mis tekib mentorluse juures, on ka mentorile suureks motivatsiooniks. Et elus midagi saada, peab kõigepealt andma.“

Palju on kurdetud ettevõtjate ja teadlaste suhtlusbarjääride ning teineteise mittemõistmise üle. Kui aga ettevõtjad abistavad juba bakalaureusetaseme üliõpilasi, näidates ja tutvustades neile „oma“ maailma, siis mõne aasta pärast kujunevad neile üliõpilastest magistri- või doktoritaseme õppureina koostööpartnerid, kes mõistavad ja tajuvad ettevõtja ootuseid ning probleeme.

Praktika on iga õppekava lahutamatuks osaks ja tavaliselt toimub see ettevõttes/koolis. Ettevõtlusõppes oleme aga püüdnud rakendada projektipõhist praktikat. Teisisõnu, õppetöös valminud projekti- ja äriideed viiakse ka reaalselt ellu. Ettevõtlusõppes arendatavad projektid pakuvad ju teenuseid olemasolevatele ettevõtetele ja kogukondadele.

Siin on teerajajaiks olnud näiteks tudengifirmalt muusikaprogrammide koostamine spaahotellile (OÜ Patrons). Teise näitena võiks nimetada MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskust, kes pakub uuringuid ettevõtte turunduse edendamiseks. Kolmandaks: üliõpilaste rakendamine kogukonna hüvanguks Tartu Ülejõe projekti näitel.

Tore on ka, et ettevõtlusainetes kohtuvad erinevate koolide õppurid – väga hea koostöö on kujunenud Tartu kõrgema kunstikooliga, kelle projektiideed (näiteks MTÜ Zerkalo, fotonäitus puuetega inimeste elust) said ka väga positiivset vastukaja Kaleidoskoobil. Samuti on hakanud appi tulema kohalikud omavalitsused, kes on huvitatud, et projektid kogukonnas päriselt ellu viidaks. Head koostööpartnerid on Tartu linna- ja maavalitsus, ning Viljandimaa omavalitsuste liit.

Selline praktiline ja erinevate osapoolte vaheline ettevõtlusõpe sunnib mugavustsoonist välja tulema nii üliõpilasi, ettevõtlus- ja erialaõppejõude ja ka ettevõtjaid ning kohaliku omavalitsuse ametnikke, aga tulemus on seda kindlasti väärt. Eestis on veel küllaga rakendamata ettevõtlikku potentsiaali.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: