Eesti kivisisalike kaitse paraneb ({{commentsTotal}})

Kivisisalik.
Kivisisalik. Autor/allikas: George Chernilevsky/Creative Commons

Eesti kivisisalike arvukuse tõstmise loodud tegevuskava alusel loodetakse parandada asurkonna sigimisedukust ja tõsta elupaikade kvaliteeti. Üle-eelmisel aastal oli teadaolevatest asurkondadest kriitilises või halvas seisus 58 protsenti.

Põhja-Euroopa suurimat sisaliku asurkonda ohustavad kõige enam elupaikade kadumine, nende kinnikasvamine ja vale majandamine. Liivaste piirkondade metsastamise ja taimestikuga kattumise tagajärjel kaob liigile sobivate elupaikade mosaiiksus ning hävivad munemiseks sobivad alad.

Kivisisaliku näol tegu ühega kahest Eesti munejast roomajast. Kui aga nastik muneb oma munad lehekõdusse ja kompostihunnikusse, mis neid haub, siis kivisisaliku munad sõltuvad otseselt päikese soojusest.

Kaitsekava raames suurendatakse päikesele avatud metsata elupaigalaikude pindala 5-10 hektarini, luuakse asurkondade vahele ühenduskoridore ning propageeritakse karjääride roomajasõbralikku majandamist. Samuti vähendatakse krossiradadel noorloomade hukkumist, koostatakse infomaterjale, tehakse liigiinventuure ja koolitatakse RMK ning keskkonnaameti spetsialiste kivisisaliku elupaiganõudluste osas.

Kaitse tegevuskava koostamise ajal läbi viidud esimese süstemaatilise kivisisaliku leiukohtade kaardistamise tulemuste kohaselt leidub kivisisalikku hajusalt Mandri-Eesti liivastel aladel ja Kihnus. Paljud suured populatsioonid elutsevad karjäärides. Kokku on 2012. aasta oktoobri seisuga teada 28 leiukohta, millest 13 jääb kaitstavatele aladele. Seni on liigi kaitsek moodustatud üks püsielupaik Harjumaale Männikule.

Euroopa Liidus on kivisisalik rangelt kaitstav liik, kantud loodusdirektiivi IV lisasse, mis kohustab kivisisalikke ning nende elupaiku hoidma kõigis liikmesriikides. Eestis kuulub liik praegu II kaitsekategooriasse, kuid võib osutuda vajalikuks tõsta liigi kaitsestaatust ning arvata ta edaspidi I kaitsekategooriasse.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: