Kallistamine mõjub nagu kanep ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kallistamine võib tõsta motivatsiooni ja suurendada õnnetunnet.
Kallistamine võib tõsta motivatsiooni ja suurendada õnnetunnet. Autor/allikas: Kristina Alexanderson/Creative Commons

Viimasel ajal keevaliseks kiskunud arutellu kanepi ümber on nüüd oma panuse andnud ka rahvusvaheline teadlasterühm, kelle uuringu tulemused osutavad sellele, et kallistamisel vabanev lähedushormoon tõukab omakorda tegudele järgmise aine, mille mõju sarnaneb kanepiga.

Lähedushormooniks, aga ka armu- või õnnehormooniks nimetatud oksütotsiin on üks väga tegus ja mitmekülgne neuropeptiid. Seda leidub imetajatel, nii emastel kui isastel.

Seda hormooni eritub nii meestel kui naistel suguühtega seotud orgasmi järel. Naistel eritub oksütotsiini näiteks sünnitustegevusel, see soodustab ühtlasi imetamist ning teeb muu hulgas naised lapse nutule tundlikuks.

See hormoon leevendab hirmu ja ärevust ning katsed on näidanud, et kui oksütotsiini piserdati ahvide karvkattele, muutusid nad teiste suhtes sõbralikumaks ning suhtlemisaltimaks. Värske California ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuring näitab aga, et oksütotsiin võib suurendada sotsiaalsest suhtlusest saadavat naudingut ning käivitada sellega inimese endokannabinoidide süsteemi.

Täpsemalt paneb lähedushormoon vabanema toreda hüüdnimega kemikaali – „õndsusmolekuli“ anandamiidi. See looduslikult ajus esinev virgatsaine suurendab motivatsiooni ja õnnetunnet.

Anandamiidi molekul. Animatsioon: Mplanine / Wikimedia Commons

Mida ta teeb? „Õndsusmolekul“ kinnitub ajus samade rakuretseptorite külge nagu kanepi peamine psühhoaktiivne keemiline ühend THC, tekitades nõnda samasugust õnnetunnet.

USA teadusakadeemia toimetistes ilmunud artikli üks autoritest Daniele Piomelli kirjeldas, et nad mõõtsid selle kanepi-sarnase toimega virgatsaine eritumist hiirtel olukorras, kus katsealused olid teieteisest eraldatud ning võrdlesid selle eritumist siis, kui hiirtel lasti teineteise lähedal olla.

Nende seoste uurimiseks eraldati üheskoos kasvanud hiirepojad kahte gruppi ning hoiti neid lahus 24 tundi. Seejärel lasti osal hiirtest taas oma kaaslastega suhtlema minna, osa hoiti aga veel kolm tundi isolatsioonis.

Selgus, et kaaslastega lähedane suhtlemine suurendas anandamiidi ehk „õndsusmolekuli“ vallandumist. Isolatsioonis edasi hoitud hiirtel oli aga vastupidine tulemus. Sellest järeldasid teadlased, et kannabinoidi retseptori aktiveerumine soodustab sotsiaalset suhtlust.

Edasi tahtsid teadlased teada saada, millist rolli mängib selles kõiges lähedushormoon oksütotsiin ehk kuidas see mõjutab vanemlikku ja sotsiaalset suhtlust. Pärast oksütotsiini tootvate ajurakkude stimuleerimist täheldasid nad „õndsusmolekuli“ anandamiidi aktiveerumist. Samas kui oksütotsiini retseptorid medikamendi toimel ära blokeeriti, „õndsusmolekuli“ aktiveerumist ei toimunud.

Kui teadlased takistasid „õndsusmolekuli“ taseme langust medikamentidega, olid hiired suhtlusaltimad ja nautisid teiste hiirte seltskonda.

Kokkuvõtlikult võib seega öelda, et väga lähedastes, suisa intiimsetes, suhtlussituatsioonides vabaneb lähendushormoon oksütotsiin, mis omakorda käivitab inimese loodusliku kanepi-sarnase toimega virgatsaine. Aga miks see oluline on?

2011. aastal avaldasid Hollandi teadlased uuringu, mille kohaselt muudab oksütotsiin inimesed ekstravertsemaks ning kliiniliste uuringute alusel arvatakse, et sellest võib olla abi autismihäirega inimeste toetamisel suhtlussituatsioonides. Paraku on aga jätkuvalt keeruline lähedushormooni oksütotsiin inimese ajju viia, mistõttu on jätkuvalt kindlaim viis oksütotsiini taset kehas tõsta teiste inimestega lähedushetkede jagamisega.

Kallistavad hiired. Foto: Alice Rosen/Creative Commons

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: