TTÜ vanemteadur: bakteritega inimesi hirmutada ei tasuks
Kui eelmistel kümnenditel levis popkultuuris tänu reklaamidele mõtteviis, et baktereid tuleks igal võimalusel hävitada, siis reaalsuses aitavad need inimestel toitu seedida ja kaitsta organismi haigustekitajate eest, mistõttu tuleks kehas ja kehal elutsevate mikroobikoosluste eest sobivalt hoolt kanda.
„Lisaks sellele, et me ise suudame toitaineid seedida ja energia (hankimiseks) kasutada, on meie bakterid palju võimekamad – need, kes meie sooles elavad – ja nad aitavad meil veel kümme korda rohkem seda kasu kätte saada. Nemad aitavad meid ja meie peame tegelikult neid toitma,“ tõi Tallinna tehnikaülikooli toiduinstituudi vanemteadur Signe Adamberg saates "Terevisioon" näite.
Nõnda võiksid inimesed hoolikamalt oma elustiili jälgida ja seda vajadusel muuta. „Toit on väga oluline osa sellest, millega me saame mõjutada neid baktereid, kes siis omakorda on suur osa ka meie immuunsüsteemist ja meid siis kaitsevad. Loomulikult on neid baktereid väga palju ja väga erinevaid. Nad peavad olema õiges tasakaalus,“ laiendas Adamberg. Eriti meeldivad bakteritele kiudainerikkad toidud, näiteks täisteraviljatooted, seemned, pähklid ning puu- ja köögiviljad.
Vanemteadur märkis, et baktereid saab ka teatud toitudesse lisada. Hävitatud mikroobikoosluste taastamine on aga sellele vaatamata küllaltki keeruline.
Pidevalt rafineeritud ja kiudainevaeste toitude söömisel jäävad soolestikus elavad bakterid Adambergi sõnul pikapeale lihtsalt nälga ja organismi hakkavad sagedamini kimbutama erinevad haigused. „Organism on väga vastupanuvõimeline. Me peame vastu aastaid, võibolla viis, seitse, sõltuvalt inimesest, aga midagi hakkab juhtuma tasapisi. Parem mitte seda proovida. Lihtsamad asjad on kõhukinnisus ja -lahtisus muidugi, aga on seoseid väga paljude haigustega,“ nentis vanemteadur.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa