Praegust emeriitprofessorit soovitas tol ajal sellesse ametisse semiootik Juri Lotman.

„See oli meeletult huvitav kogemus ja mulle oli absoluutselt vastuvõetamatu see, kui osa seltskonda valis endale variandi, et nemad kiruvad neid, kes katsuvad sellest riigist riiki teha,“ räägib Tulviste. Ta lisab, et kirumise peale on kõik mihklid, hoopis keerulisem on aga midagi positiivset korda saata.

1993. aastast viis aastat rektoriametis olnud Tulviste võrdleb seda aega autosõiduga.

„Mul oli tore rektoraat, meie nägemus oli, et sõidame autoga väga kiiresti, pidureid ei ole, ise peame autot parandama, bensiini ka kuskil ei ole, ise mõtleme välja liikluseeskirjad ja ise trahvime ennast, kui ei täida neid.“

Video: Peeter Tulviste meenutab rektoriks olemise aega.

Lisaks ülikooli rektoriks oldud ajale meenutab Tulviste nõukogude võimu all teadustöö tegemist ja elamist. Sel ajal õpetati koolis üht ning kodus räägiti lastele hoopis teistsugust ajalugu. Emeriitprofessori sõnul võinuks tulla kolossaalne pahandus nii perele kui sugulastele, kui koolis oleks räägitud sellest ajaloost, millest kõneldi kodus.

„Ma mäletan siiani, kuidas poeg tuli nelja-aastasena lasteaiast ja lõunalauas ütles: isa, Lenin on meie isa. Ma ütlesin, et kus sa seda kuulsid. „Lasteaias räägiti.“ Mina ütlesin, et tead, sellega on niimoodi, et teistel lastel, mul ükskõik, kes nende isa on, kas või Lenin, aga sinu isa olen mina.“

Toona tuli väga hoolega valida, kus ja mida rääkida. Sarnaselt paljudele omaaegsetele plaanis ka Peeter Tulviste psühholoogia asemel ülikoolis hoopis ajalugu õppida, kuid loobus sellest eespool kirjeldatu tõttu.

Video: Kuidas nõukogude ajal teadustööd tehti.

Emeriitprofessorit paeluvad mälestused. Neid lugedes mõtiskleb ta nii selle üle, mida inimesed mäletavad kui ka selle üle, mis neist mälestustest on paberile jõudnud.

Teaduslikult uurinud pole ta aga mitte mälu, vaid mõtlemist. Üldistades võib eristada kaht tüüpi mõtlemist: üks on argine, mida inimene kasutab igapäevaelus, ning teine teaduslik, mis omandatakse kooli käies.

Tulviste on oma teadustöös teinud mõtlemisele keskenduvaid katseid ka selliste inimestega, kes pole kunagi koolis käinud. Pikale õpetamis- ja teadustööle tagasi vaadates meenutab ta neid katseid kui üht huvitavamat osa oma tööst.

Tulviste on elu jooksul keskendunud kultuuripsühholoogiale. 1969. aastal lõpetas ta Moskva riiklikus ülikoolis psühholoogia eriala ning 1975. aastal sai temast samas ülikoolis psühholoogiakandidaat ning psühholoogiadoktori kraadini jõudis 1987. aastal.

„Pärast teist kursust olin kindlalt minemas ära ja mitte kohalikel põhjustel, vaid sellepärast, et see on psühholoogias üldine.

"Väga paljud satuvad kriisi, sest esimese aasta lõpuks on selge, et seda psühholoogiat, mis sind huvitab, miks inimene nii teeb, seda ei ole olemas. Mõni lepib sellega, et teda polegi olemas, aga mõni hakkab siis otsima ja tegema. Mulle sobis see teine variant paremini,“ mõtiskleb Tulviste.

Video: Peeter Tulviste kultuuripsühholoogiast.

ERR Novaator soovib emeriitprofessor Peeter Tulvistele õnne 70. aasta juubeli puhul!

Teadus tagasivaates on artiklisari, milles Tartu ülikooli emeriitprofessorid ja -dotsendid räägivad oma erialavaldkonna arengust ja isiklikust karjäärist. Artiklid on valminud Tartu ülikooli ajakirjandusmagistrantide algatusel.