Uuringud: 60 protsenti IT-tudengitest katkestab õpingud töö tõttu, enamik neist ei tööta IT ettevõtetes ({{commentsTotal}})

{{1445861100000 | amCalendar}}
Foto: PA Wire/Scanpix

60 protsenti viie aasta eest info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) erialadele sisse astunutest on praeguseks õpingud katkestanud. Pooleli jäänud haridus teeb keerulisemaks tööturul hakkama saamise ning on riigile kulukas. Kuid miks siis on IT-erialadelt väljalangevus nii suur?

Täna esitletud kahest analüüsist saab esiteks kinnitust tõsiasi, et õpingute ajal töötamine on Eesti tudengite hulgas väga laialt levinud nähtus ning need tudengid, kes IKT õpingud katkestasid, ei ole selles osas erand. Seega peamise katkestamise põhjusena tuuakse välja majanduslik olukord ehk soovitakse kooli kõrvalt tööl käia.

Õpingute vältel töötanud katkestanutest oli erialasel tööl 60 protsenti. Töötamine on märkimisväärselt levinum magistriõppe katkestajate seas – neist töötas õpingute vältel ligi 90 protsenti, kellest kolmveerand oli hõivatud erialase tööga. Kõige vähem käivad kooli kõrvalt tööl Tartu ülikooli IT-tudengid, kõige enam aga IT Kolledži õppurid.

Eesti Rakendusuuringute keskuse CentAR vanemanalüütik Janno Järve ütles, et kuigi me näeme paljusid IKT tudengeid töötamas, siis me ei mõtle selle peale, miks nad seda teevad. "Tavaliselt see ei ole niivõrd kinni selles, et nad soovivad teha midagi toredat ja lahedat töö kõrvalt, vaid üldiselt on ikkagi kinni selles, et on need majanduslikud põhjused, et kuidagi peab ära elama ja töötamine on 1 moodus, kuidas ära elada," selgitas Järve "Aktuaalsele kaamerale".

Ta lisas, et palk on IKT-valdkonnas küllatki märkimisväärne. "Loota, et me suudame samas mahus stipendiume maksta - see on seotud väga suurte kuludega. Üks lahendus on siiski see, et me püüame niimoodi õppetööd üles ehitada, et saab nii õppida kui töötada," rääkis Järve.

Kaugeltki mitte kõik IKT-tudengid ei tööta IKT sektori ettevõtetes.

See ei pruugi iseenesest tähendada, et nad teevad mitte-erialast tööd – infotehnoloogia alaseid töid tehakse ka ettevõtetes, mille põhitegevusala ei ole IKT. Bakalaureusetudengite hulgas kasvab infotehnoloogiaettevõtetes töötajate osakaal õpingute vältel jõudsalt: kui õpingute esimesel aastal on vastav osakaal 10 protsendi piirimail, siis kolmandaks õppeaastaks on see 20-30 protsendi vahel.

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt tellitud teise uuringu eesmärk oli kaardistada IKT erialade tudengite töötamine. See uuring näitas, et IKT õpingud tasub lõpetada.

Eesti Rakendusuuringute keskuse CentAR vanemanalüütiku Sten Anspali sõnul on näha tööturu väljundite erinevust nende tudengite puhul, kes eriala lõpetasid ja nende vahel, kes õpingud katkestasid. "Palgad või töine tulu on nendel inimestel selgelt kõrgem kui nendel, kes jätsid oma õpingud pooleli," kinnitas Anspal.

Kui aga küsida, kas IKT-tudengeid tõmbab tööturg rohkem õpingute juurest eemale kui teiste erialade omi, on vastus ei. IKT-tudengid ei tööta õpingute ajal rohkem kui mitte-IKT õppekavadel õppivad tudengid. Erandiks on aga magistriõpe, kus tööhõive on kõrgem kui mitte-IKT õppekavadel.

Teine põhjus, mida tudengid õpingute katkestamise puhul välja tõid, võib nimetada pettumuseks.

Tegu on valede ootustega õppekava suhtes – enne õppima asumist oldi õppekava suhtes liialt optimistlik.

Enne õpingute alustamist hindas 90 protsenti katkestanutest õppekava enda jaoks sobivaks, kuid pärast katkestamist arvas sama vaid veidi üle poole. Põhjused, miks õppekava osas hinnangud muutusid, tulenevad ühelt poolt sellest, et inimeste arusaam õppe sisu, korralduse jmt osas muutust, teisalt muutusid inimeste enda soovid ja eelistused. Veerand katkestanutest ei olnud enne õpingute alustamist tutvunud õppekavaga.

Analüüsi „IKT erialade tudengite töötamine“ aluseks oli katkestajate hulgas läbi viidud küsitlus ning uuringusse kaasatud kõrgkoolide IKT valdkonna õppekorraldusega tegelevate inimestega läbi viidud fookusgrupiintervjuud. Uuringus „Tudengite õpingute katkestamise põhjused IKT kõrghariduses“ kasutati riiklike registrite andmeid, mida analüüsiti Cybernetica AS poolt välja töötatud turvalise ühisarvutuse tarkvara Sharemind abil.

Kuus fakti IKT tudengite töötamise kohta:

* Nominaalajaga lõpetajaid on tudengite hulgas üldiselt vähe, IKT-tudengite seas on neid aga veel vähem kui teiste õppekavade tudengite hulgas.
* Nominaalajaga lõpetavad tõenäolisemalt nais- kui meessoost õppurid.
* Kõige enam on nominaalajaga lõpetavaid IKT-tudengeid Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli bakalaureuse- ja magistriõppes
* IKT-tudengid ei tööta õpingute ajal rohkem kui mitte-IKT õppekavadel õppivad tudengid, erandiks magistriõpe.
* Rohkem käivad tööl naissoost tudengid kui noormehed.
* Enamik IKT-tudengeid ei tööta IKT tegevusala ettevõtetes. Viimase aasta tudengite hulgas on IKT-ettevõtetes töötajate osakaal sõltuvalt aastast bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes kuni 30%, magistriõppes 50-60%.

Toimetaja: Allan Rajavee



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: