Kristjan Port: aeg on puuri vahetada ({{commentsTotal}})

Tibud puuris.
Tibud puuris. Autor/allikas: Josh Blair/Creative Commons

Kes poleks tundnud kergendust maandudes lõpuks lennukiistmele? See on hetk, kui kõik suuremad ebakindlust põhjustavad mured on selleks korraks möödas. Jõudsid õigeks ajaks teha check-in'i, sinu poolik hambapastatuub kirjaga 125ml pääses tülinata mööda turvakontrollist, lennuk paistab väljuvat õigel ajal jne. Äraseletatud tunde vahetab peagi välja uus mure.

Mure, kas eesistuja langetab tooli seljatoe järgmiseks paariks tunniks sinu sülle. Tühine mure võiks jääda kommentaarita, kui see vaid oleks nii tühine, ega räägiks millestki suuremast. Selle viimase märkamiseks meenutaks bioloog William Muiri korraldatud huvitavat katset kanadega. Katse kaudne eesmärk oli leida kõige suurema muna tootlikkusega kanad.

Esimeses faasis jagas teadlane kanad kahte puuri ja valis seejärel kummastki välja kõige viljakamad isendid ning lasi neil sünnitada järgmise põlvkonna. Need erilise pärimusega järglased moodustasid uue puuritäie. Seejärel valis Muir esimestest kanapuuridest välja kõige tootlikuma ja lasi kogu puuri liikmeskonnal sünnitada uue põlvkonna. Vahe on selles, et esimesel juhul valiti viljakamad indiviidid ja pandi need kokku, teisel juhul valiti viljakaim kooslus ja lasti neil areneda.

Hoolimata sellest, et linnukasvatuses oli levinud parimate isendite individuaalsel valikul põhinev tootlikkuse loogika, sündis Muiri katses üllatus. Viljakaks ja tugevaks peetud indiviidide puuris hakkas munade tootlikkus langema. Samal ajal, kui iga järgneva põlvkonnaga kasvas ebaühtlasema kooslusega ja munemise seisukohast kehvemaid isendeid sisaldavas puuris munade tootlikkus, saavutades kuuendaks põlvkonnaks 160-protsendilise juurdekasvu.

Nagu märgib Muiri katset kirjeldanud Oslo ülikooli professor David S. Wilson, tugevaid indiviidide sisaldavas puuris vähenes viljakus, kuna viljakamad isendid hakkasid omavahel jõudu katsuma kuni vägivaldsete episoodideni välja ja sellises olukorras hakkas nende looduslik eelis kaduma. Samal ajal soosis viljakama puuri valik järgnevate põlvkondade jooksul koostööd eelistavate omaduste esile tulekut, mis omakorda avaldas positiivset mõju viljakusele.

Võimalik, et see tulemus ei tundugi paljudele üllatav. Eriti kui sellega kaasneb mingi seletus. Üllatav võib olla aga see, et see seletus on väga vana, kuigi hästi unustatud. Vahepeal on ülistatud hoopiski teistsugust, kuigi ekslikku arusaama, mida tuntakse sotsiaalse darvinismina. Selle arusaama järgi jäävad ellu või on kõige edukamad kõige tugevamad indiviidid.

Tegelikult evolutsiooniteooria isa Charles Darwin midagi taolist ei väitnud. Otse vastupidi, ta arvas, et loodus karistab alatuid indiviide ja inimese edu aluseks võrreldes metslastega on olnud nende võime omada sümpaatiat kaaslaste suhtes.

Lennuki istme seljatoe liigutamise teema juurde tagasi tulles, meenutaks, miks otsustas sellele teemale täpselt aasta tagasi leheveerul ruumi teha USA suurim päevaleht The Washington Post. Nimelt oli lehe ilmumiseelse üheksa päeva jooksul katkestatud juba kolmas lennureis ajendatuna eesistuja soovist langetada oma seljatuge. Näiteks hakkas keegi 32-aastane ameeriklanna ees istunud kuduvat sookaaslast seljatoe langetamise järel nii ägedalt sõimama, et reis tuli katkestada.

Mõni päev varem ületas seljatoe langetamise vaidlus ohutu lennu kriteeriume üle Atlandi ookeani toimunud reisil. Ja siis kasutas keegi spetsiaalset põlvekaitse seadet, mis paigutatakse eesasuvale seljatoele takistades selle langetamist. Sirutamisvabaduse piiramist ülekohtuna käsitlenud reisija alustas tagaistujaga veesõda ja reis maandus esimesel vabal lennurajal.

Vahepeal pole olukord kergemaks muutunud. Möödunud pühapäeval registreeriti USA-s lennu katkestus pool tundi pärast õhku tõusmist, kuna tagapool istunud härra oli hakanud kägistama seljatoe langetanud naisterahvast.

Kardetavalt aitab tehnoloogia halbu inimesi ja inimeste halbu omadusi ja nende tagajärgi võimendada. Samuti on raske leida märke, et tehnoloogia kultiveeriks empaatia ja sümpaatia võimet. Seda, mida Darwin pidas inimeseks olemise eeliseks. Pigem võimenduvad edevus ja enesekesksus. Aeg on puuri vahetada.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: