Laialt tunnustatud teooria kohaselt võib inimkonna hälliks pidada Ida-Aafrikat. Esimene katse teiste mandrite asustamiseks tehti umbes 90-120 tuhande aasta eest. Vähemalt võib seda öelda Lähis-Idast leitud säilmete põhjal. Ent kuna vanimate Austraaliast, Ida-Aasiast ja Euroopast leitud inimsäilmete vanus ei ületa 40-50 tuhandet aastat, on oletatud, et esimene katse polnud kuigi edukas.

Ka geeniuuringute põhjal võib öelda, et nüüdisinimeste tõsisem maailmavallutus algas umbes 10-20 tuhat aastat varem. Tänapäeva ida-aasia elanike genoomis võib näha märke paaritumisest neandertallastega mandri lääneosas ligikaudu 55-60 tuhande aasta eest.

Hiina lõunaosas asuvas Daoxiani maakonnas asuvast Fuyani koopasüsteemist päevavalgele tulnud 47 nüüdisinimestele iseloomulikku hammast sunnivad aga antropolooge omas senist seisukohta ümber vaatama. Lisaks hammastele leidsid antropoloogid eesotsas Wu Liuga hiidpandade, hüäänide ja mitmete teiste, kokku viie suurimetaja ja 38 tänaseks väljasurnud liigi säilmeid. Tööriistade puudumise tõttu oletab aga töörühm, et inimesed ise koobastes ei elanud. Loomakorjused kanti sinna pigem kiskjate poolt.

Hammaste vanuse määramisel pidi Liu lähtuma koopa põrandat katvast kaltsiidikihist ja sellele kümnete tuhandete aastate vältel kasvanud stalagmiitide vanusest. Stalagmiitides muutumatu kiirusega tooriumiks laguneva radioaktiivse uraani osakaalu põhjal moodustus see vähemalt 80 100 aasta eest. Järelikult pidid kaltsiidikihi all leidunud säilmed sh inimhambad ja imetajate säilmed sattuma sinna enne seda. Imetajate fossiilid on aga töörühma hinnangul kõige rohkem 120 000 aasta vanused. Liu järeldab sellest, et nüüdisinimesed jõudsid piirkonda juba 80-120 tuhande aasta eest.

Kuna hammastes polnud säilinud pärilikkusainet, ei ole teadlastel võimalik midagi kindlat öelda ka nende suguluse kohta tänapäeval Ida-Aasias elavate inimestega. Samas peavad nad võimalikuks, et Daoxiani inimesed neelati lihtsalt järgmise rändelaine poolt alla. Samal ajal tekitavad päevavalgele tulnud hambad antropoloogides küsimuse, miks jõudsid nüüdisinimesed esmalt Ida-Aasiasse, mitte oluliselt lähemalt asuvasse Euroopasse. Autorid kahtlustavad, et rändele võisid piiri panna Euroopa põliselanikest neandertallased.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.