Isegi kui Gartner eksib tehnilistes detailides või näidetes, ilmneb üks oluline muudatus ka iseseisval vaatlusel. Oleme ju unustamas teemasid, mis tõstatusid seoses tehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmisega. See ei paistagi enam probleemina, pigem on üha uuema tehnoloogia rakendamisest saanud elu loomulik osa. Küll aga oleme hakanud rohkem mõtestama, kuidas koos tehnoloogiaga elada ja mida tähendab inimeseks olemine, kui masinad võtavad osa inimeseks olemisest üle. Näiteks hakkavad nad kirju kirjutama.

Gartner ennustab, et aastaks 2018 on viiendik ettevõtete kirjavahetusest loodud masinate poolt. Aktsionäride raportid, aruandlused, juhendid, pressiteated jmt sünnib täna veel klaviatuuri puudutavate sõrmede abil. Paari aastaga hakkab selle töö osas juhi assistentidel kergem. Pole teada, kas kergemaks muutub ka palgatšekk. Kindlasti mitte juhul, kui ollakse valmis abistama masinaid.

Ennustuse järgi ostetakse 2021. aastal tunnis vähemalt miljon uut asjade internetti seotud seadet. Taoliseid seadmeid hakkab olema juba 2018. aastal nii palju, et esile hakkavad tulema uued töökohustused, mis on seotud nende seadmete abistamisega. Internetiga ühendatud asjad hakkavad elama oma elu, toodavad igasuguseid reaktsioone ja vajavad mitmesuguseid tugiteenuseid, mida vähemalt hetkel peavad tarnima inimesed.

Samas koos kirjutamisega kipuvad masinad ja algoritmid tööle asuma majandusvaldkonnas. Gartneri hinnangul toimub aastaks 2020 umbes viis protsenti majandusotsustest inimesest sõltumatult iseseisvate masinates poolt. Paar aastat varem tasub hakata harjuma, et sinu tööd ei jälgi mitte arhetüüpne osakonnajuhataja. Hinnanguliselt umbes kolme miljoni töölise tegevust jälgib 2018. aastal robot-töödejuhataja.

Samaks aastaks on üpris tõenäoline, et kiire kasvuga ettevõttes ületab nutikate masinate roll nutikate inimeste rolli ja isegi arvukuse. Kiire kasvu võimalusi leiab kõige rohkem ja võibolla isegi kõige lihtsamalt äriprotsesside tõhususe kasvatamisest moel, milleks inimene pole suuteline. Näiteks analüüsima suures mahus andmeid kiiresti, väljaspool tööaega ja ilma kohvitamata.

Osa taolistest masinatest hakkavad hindama, kas inimesed töötavad optimaalse koormusega. Siit siis põhjus, miks hakkavad masinad paljude tänaste töötajate töödejuhatajaks. Nad ise ei tea, mis on õige, ning inimestena kipuvad kasutama sotsiaalse suhtluse vahendeid elu lihtsustamiseks. Masinat aga ära rääkida ei õnnestu.

Küll saab masina vastu saab vandalismiga. Nii siis kardab Gartner digitaalse vandalismi kasvu. Näiteks nn nutikates majades või töö ja elukeskkondades lõhutakse ära umbes viiendik sisseseadest. Juhul, kui oled ise midagi taolist plaanimas, on soovitav end võimalikult hästi maskeerida, sest paari aastaga lähenevad digitaalsete assistentide võimed koera omale vähemalt inimeste kaugelt ära tundmise võimekuse osas.

Esialgu tehakse seda mugavalt turvalisuse tõstmiseks. Võtmesõnade meelespidamine on inimesele raske, aga masinale muutub üha lihtsamaks inimese meelespidamine. Nii ta siis tunnebki õige kasutaja ära. See võime kulub marjaks ära paljudes tegevusvaldkondades.

Kelles hakkab taolisele tulevikule mõtlemine süvendama tervist söövitav ärevust, võtku teadmiseks, et õige lähedases tulevikus hakkab mõnegi ameti täitjatel muutuma nõudeks kanda tööl tervise ja töövõime jälgimise seadmeid. Esialgu huvitab mõne ameti pidaja olek inimestest kliente, hiljem juba robotitest järelvalvajaid. Vastates nüüd küsimusele, mida tähendab olla inimene digitaalses tulevikus, on vastuseks, et juhul kui masinate maailmas juhtub mõni viga, on selles tõenäoliselt süüdi inimene. Järelikult on tulevikus vastutus inimesel, sest masin suunab selle teema nn null-seadmesse.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.