Sama töörühm eesotsas Wi-Min Wuga oli varem täheldanud, et lõuna-aialeedikute vastsete soolestikus elavad mikroobid suudavad lagundada polüetüleeni. Plasti, mida kasutatakse näiteks kilede ja kilekottide valmistamiseks. Värskes uurimuses söödeti aga jahuussidele polüstüreenil põhinevat Styrofoami, mida peeti seni biolagunematuks ja seega tõsisemaks keskkonnaprobleemiks.

Laborikatsetes selgus, et sadakond vastset suutsid päevas süüa ligikaudu 34-39 milligrammi vahtu, mis on võrdne väiksemat sorti tableti kaaluga. Pool Styrofoamist muutus jahuusside soolestikus mikroobide abil süsihappegaasiks. Pool väljutati aga tillukesi jänesepabulaid meenutavate tükikestena, mis sobiks töörühma hinnangul taimedele juba sobilikuks kasvupinnaseks. Jahuusside enda tervist plastitoidul elamine ei kahjustanud.

Järgmise sammuna plaanib Wu kolleegidega uurida, kas jahuussid suudavad mikroobide abiga lagundada ka näiteks tekstiilitoodetes ja autoosade valmistavatel kasutatavat polüproüleeni, kreemides niisutajatana rakendust leidvaid mikrohelmeid ja bioplastikut. Töörühm loodab, et selle käigus leitakse uusi plasti lagundamiseks sobivaid ensüüme ja vihjeid biolagunevate plastide loomiseks.

Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Science & Technology.