Robootik: Horisont võiks kaasajastuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Saate „Labor“ kümnendale sünnipäevale pühendatud avalikul salvestusel arutleti ka vanima järjepidevalt ilmunud üldpopulaarteadusliku ajakirja Horisont tuleviku üle. Päev varem oli keskkonnainvesteeringute keskus teatanud kavast loobuda piiratud eelarve tingimustes ajakirja rahalisest toetamisest.

Tartu ülikooli materjaliteadlane ja robootik Alvo Aabloo märkis saatejuht Priit Enneti püstitatud küsimuse peale, et Horisont muutus suhteliselt kitsaringiliseks ettevõtmiseks juba pärast riigikorra vahetumist. Osa toonase auditooriumi vajadustest suudavad katta teised praegu ilmuvad ajakirjad nagu Imeline Teadus, Imeline Ajalugu ja National Geographic. „Need küll (on) kahjuks või õnneks suures osas tõlkeajakirjad. Pigem ütleks Horisondi seltskonnale, et nüüd tuleb Imeliste Teaduste ja selle seltskonnaga kampa minna ja sinna n-ö Eesti asju ka sisse saada,“ laiendas robootik.

Tervikuna Eestile pühendatud ajakirjade peamiseks väljakutseks võib olla Eesti väiksus – riigis pole „ilusaid ja säravaid“ teadusuudiseid nii palju, et annaks ilmutada iga kuu terve ajakirja. „Pigem peab nagu kaasajastuma. On kahju muidugi, et sõna „horisont“ sealt ära kaob, aga peamine on, et see sisu ja teema edasi läheb.“ lisas Aabloo.

„Võibolla on siin oma roll ka sellel, et pabermeedial üldse on keerulisemad ajad. Nüüd, kus seda digimeediat palju peale tuleb. Noored teadushuvilised võtavad võibolla (pigem) lahti YouTube'i, kus on ka palju huvitavaid teadusalaseid videoklippe, kui et lähevad poodi ja ostavad Horisondi või tellivad selle endale postkasti ja loevad seda paberi peal,“ mõtiskles geenivaramu vanemteadur Krista Fischer.

Tartu Observatooriumi astrofüüsika osakonna juhataja Laurits Leedjärv nentis aga, et teised hetkel poelettidel leiduvad ajakirjad siiski Horisonti kohta täielikult täita ei suuda. „Vana Horisondi patrioodina ma siiski loodan, et see otsus vaadatakse veel ümber. Olen Imelist Teadust vaadanud, aga kuidagi raske on seal sigris-migris mingit infot leida. Horisont on ikka natuke tõsisem ajakiri. See lugejate tiraaž, mis avaldati – 4000, pole Eesti tingimuste jaoks sugugi nii väike,“ sõnas astrofüüsik.

Leedjärv lisas, et ajakiri kasutas suuremat osa riigi toetusest ajakirja sisu tootmises kaasa löönud teadlastele honorari maksmiseks. Nõnda nõuaks isegi ajakirja paberkujul trükkimisest loobumine Horisondi jätkuvat toetamist.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: