Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Kristjan Port: reklaamiblokeerijad kannustavad meediatööstust ja tarbijaid vaherahule

Autor/allikas: Jan Jacobsen/Wikimedia Commons

USA-s kulutatakse erinevate kaupade ja teenuste ostmisele elaniku kohta umbes 30 000 dollarit aastas. Teisiti öeldes on vaja sealsetel elanikel ühes koos otsustada, milliste kaupade ja teenuste vahel tuleks jagada üheksa triljonit dollarit?

Otsustamine ei ole kerge. Eriti arvestades, et üks osa kaupu ja teenuseid on klientidele vajalikud ja küllaltki suur osa tuleb neile täiendavalt maha müüa, isegi kui nad neid tegelikult ei vaja. Oluline töö selles osas lasub turundusel ja reklaamil. USA aastase reklaamituru suurus on umbes 350 miljardit dollarit. Järelikult luuakse ühe sealse elaniku 30 000 dollari juhtimisele teatud kaupade juurde umbes 1200 dollari eest reklaame.

Reklaamiturg on väga pingeline ja tulus. Kaupu ja teenuseid on rohkem, kui inimestel on nende tarbimiseks aega ja raha. Järelikult käib väsimatu võitlus selle nimel, et klient annetaks oma aja ja raha just teatud kaupadele ja teenustele. See on ka põhjus, miks hakkasid interneti tehnoloogiad nii kiiresti arenema, kuna infokanali koju, autosse, haiglasse või kinno vedamisega pikenes võimalus klienti reklaamidega ära rääkida.

Oluline osa uute info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele rajatud ettevõtluse äriplaanidest rajaneb samuti soovile saada osa reklaamide rahavoost endale vahendades neid oma klientidele. Näiteks rajaneb nii Google kui Facebooki äriplaan reklaamide vahendamisele.

Kliendi poolt vaadates on reklaamid muutunud aina intensiivsemateks, et mitte öelda segavaks, kurnavaks ja tüütavamaks. Liberaalse turu loomulikuks reaktsiooniks on muuta probleemid teenimise võimalusteks ja nii on turule ilmunud arvukalt rakendusi veebiteenuste ja erinevate rakenduste tüütute reklaamide blokeerimiseks.

Paraku on reklaamist saanud midagi rahaga võrdväärset. Kui pakkumiste paljususest hellitatud klient ei ole nõus mõne äppi eest raha maksma või on valmis vaid väikesteks kulutusteks, siis programmi tootmine on selles mõtte endiselt vanaaegne, et eeldab küllaltki suuri ja versiooniuuenduste tõttu kestvaid kulutusi.

Lahendusena on sündinud kokkulepe, milles klient saab tasuta või odava raha eest soovitud rakenduse ja populaarse äppi looja võtab selle kasutajalt ekraaniserva pandud reklaamiga killukese tema tähelepanu ja müüb selle reklaamiandjale edasi, saades peo peale sularaha. Väidet reklaami muutumisest raha asendajaks võib täpsustada märkides, et maksevahendit asendab defitsiitseks muutunud tähelepanu. Samal ajal on arenenud reklaamijate teadlikkus ja võimekus hoolitseda selle eest, et nad peavad maksma vaid reklaamide eest, mida klient on reaalselt näinud. Esineb isegi kriteeriume, milles raha saab, kui klient on reklaami näinud vähemalt viis sekundit.

Reklaamide blokeerimine ähvardab modernse maksemehhanismi ära lõhkuda. USA-s hinnatakse, et umbes kolmandik arvuti ja nutiseadmete kasutajatest tarvitavad mõnda reklaame blokeerivat meetodit. Veebiteenuseid ja rakendusi leivatööks tegijate reklaamist saadavat tulud on mõnel juhul langenud pea poole võrra.

Valulik probleem sai hiljuti uut hoogu, kui Apple värskeim väljalase mobiilsete seadmete operatsioonisüsteemiga kaasapandud veebilehitsejast võimaldas kasutada reklaami blokeerivaid laiendusi. Lisaks oli veebipoes koheselt saadaval sobiv rakendus. Sellest sai lühikese ajaga kõige enam allalaetud äpp, kuni selle tegijat hakkasid vaevama moraalsed ängid ja ta eemaldas rakenduse App Store'i virtuaalselt letilt. Loomulikult ilmus selle asemele peagi asendav toode.

Nii võib öelda, et avalikkus on oma reklaami tõrjumist pooldavat meelsust piisava selgusega väljendanud. Hetkel on reklaame blokeerivate rakenduste valmistajad sõiduvees. Kuid ei tea kui kauaks, sest ka nemad peavad ju kuidagi oma arenduskulud tasa teenima. Nii ongi juba ilmunud arendajad, kes müüvad reklaamiandjatele aiaauke, mille kaudu lastakse osa vähe tüütavaid reklaame klientide silmade ette.

Reklaamiandjad läksid liiale ega hoolinud lõppkasutajate pahameelest. Nüüd on jämedam ots seniste kannatajate käes. Kas sündimas on kultuurne, mõlema poole huvidega arvestav kokkulepe, või käivitub reklaamiandjate jaoks uus evolutsiooniline etapp, mis lõppeb uuel moel ajju tungiva „parima kauba“ ostmisele motiveerivate juhtnööridega? Üks on selge, reklaamimine muutub endisest kallimaks ja see kajastub kaupade hinnas. Kes seda ei soovi, vaadaku rohkem reklaame!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: