Kohalikke eestlasi ja Eesti-huvilisi ühendav San Francisco Eesti selts tutvustab teadurit oma veebilehel eestibythebay.org.

Oma senises teadustöös on Uusberg peamiselt tõlgendanud aju elektrilist aktiivsust, mis on mõõdetud ajal, kui inimesed vaatavad emotsioone vallandvaid stiimuleid, näiteks pilte. Taoline töö aitab mõista, kuidas tunded tähelepanu mõjutavad ja kuidas tähelepanu kontrollimine omakorda emotsioone võib muuta. Sellel põhineb ka Uusbergi eelmisel suvel kaitstud doktoritöö “Elektroentsefalograafiline vaade emotsionaalse tähelepanu mehhanismidele”.

“Infotöötluse piiratud jõudluse tõttu peab aju oskama eelistada vaid kõige olulisemat teavet,” kirjutab Uusberg oma doktoritöös. “Tunnetest juhitud tähelepanu tõstab selleks esile isiklikult olulisi ohte ja võimalusi. See võimekus täiendab teisi tähelapanu mehhanisme, mis lubavad meil tahtlikult keskenduda ja jääda valvsaks ootamatuste suhtes.”

Muuhulgas selgus doktoritööst, et üritada ebameeldivat emotsiooni millestki muust mõeldes tõrjuda on edukam juhul, kui mõte juhitakse millelegi piisavalt keerukale. Näiteks reageerisid katseisikud ebameeldivatele piltidele leebemalt kui neil paluti üksikasjalikult kujutleda jalutamist oma kodulinnas. Kui üleandeks oli aga lihtsalt loendada pildil kujutatud esemeid, jäid reaktsioonid pildile tugevamaks.

Töö emotsioonidega Stanfordis

“Endiselt pole selge, kuidas sünnib meie otsus emotsioone ühel või teisel moel reguleerida,” sõnas Uusberg, kes jätkab oktoobrist selle ja seotud küsimuste uurimist Stanfordi ülikoolis sealse psühholoogia professori ja psühhofüsioloogia labori juhataja James Grossi meeskonnas.

“James Gross on julge “kastist välja“ mõtleja ning samal ajal endiste õpilaste sõnutsi väga tõhus ja toetav mentor,“ rääkis Uusberg, mis teda tunnustatud professori töörühmas tööle asumise juures paelub.

Grossi laboris tuleb Tartu ülikooli teaduril peamiselt juhtida uuringuid, mis tuginevad ajutegevuse mõõtmisel elektroentsefalograafiaga ehk EEG-ga. Selleks kinnitatakse inimese pea külge elektrijuhtmed, mis salvestavad ajust peanahale jõudvat elektrilist aktiivsust. Päralejõudev signaal on üsna mitmetitõlgendatav. “See on justkui auto mootori analüüs kuulamise teel,“ ütleb Uusberg. Kuid kui mõõtmisi kombineerida sobivate stiimulitega ning paluda katsealustel lahendada erinevaid ülesandeid, saab elektrisignaalidest teha järeldusi ka emotsionaalsete kogemuste ja nende reguleerimise kohta.

Mitmekülgne noorteadlane

Uusberg pole enda sõnul olnud kuigi sirgjooneline kärjääriteadlane, pigem on teda edasi viinud huvitavad uurimisküsimused. Näiteks on ta uurinud ideed, et alkoholi mõju inimese iseloomule toetub suuresti platseeboefektile. Joove muudab ühe seltskondlikumaks ja teise agressiivsemaks paljuski seepärast, et erinevad inimesed on õppinud joobesolekuga seostama erinevaid tagajärgi.

Seitsme doktorantuuriaasta jooksul TÜ eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri Alliku juhendamisel töötas Uusberg ka lektorinina ja juhendajana. Viimati juhtis ta bakalaureuse tudengitele mõeldud kursuse “Psüühika põhifunktsioonid” koostamist, mis valiti Eesti parima e-kursuse tiitli nominentide hulka.

Veel enne doktorantuuri jõudis Uusberg juhtida Tartu linnavalitsuse avalikesuhete osakonda, töötada “Terevisioonis” ja treenida noori väitlejaid.

Sammude lugemine

Kuigi Andero Uusberg ei ole enda sõnul otseselt “ettevõtja puust”, näeb ta ennast rakendusliku ja akadeemilise maailma ühendajana. Kõige kaugemale on ta selles vallas jõudnud tänavuse Eesti arengufondi ideekonkursi võitnud algatusega “Sammulugeja”. “Sammulugejaga on uus sotsiaalmeedium, mis lubab kasutajatel üksteisega jagada väikeseid kuid tõendatult efektiivseid käitumismuutusi, millega nad panustavad ühistesse eesmärkidesse nagu liikluskahjude või ebatervislike eluviiside vähendamine,” tutvustas ta ettevõtmist. “Me loodame, et Sammulugejast (https://ev100.ee/en/sammulugeja) saab aja jooksul kollektsioon isiklikest ja käegakatsutavatest kingitustest Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks.”

Originaalartikli autor on Ede Schank Tamkivi ja see ilmus MTÜ Eesti By The Bay veebilehel.