Teadlased: soojem kliima nõuab Eestis strateegilist ettevalmistust muutusteks ({{commentsTotal}})

Foto: aastal. PM/Scanpix

Eesti teadlased on uuringute alusel välja selgitanud kliimamuutuste mõju elutähtsatele valdkondadele nagu majandus ja inimese tervis, ning on koostamas kohanemisabinõusid, mida võtta ette lühikeses perspektiivis ehk aastani 2030 ja pikas perspektiivis, kuni aastani 2100.

Teadlased on kliima muutumise osas lauale pannud kaks stsenaariumi, optimistliku ja pessimistliku. „Pessimistlik stsenaarium on selline äkiline ja tähendab ekstreemseid palavaid suvesid ja võib-olla täiesti lumetuid talvesid,“ ütles „Terevisioonis“ Antti Roose, Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteadur.

Optimistlikuma stsenaariumi järgi oleks aastas üle 30-kraadise kuumusega päevi umbes tosin. Pessimistliku kava järgi aga, oleks neid kuumusepäevi vähemalt 30.

30 kraadi kuumust 30 päeva järjest tähendab aga kriisi põllumajandusele, kus tekib põud.

Soojenev kliima tähendab ka viiendiku jagu rohkem niiskust, mis võib kaasa tuua suurema saagi meie põldudelt. „Praegugi näeme põldudel oluliselt rohkem silomaisi, tulevad need lõunapoolsed põllukultuurid. Rohumaadel saame minna kahelt niitelt kolmele,“ tõi Roose näite. Valmis võiks olla ka oma aias viinamarjade kasvatamiseks, nagu see praegu on Vahemere ääres.

Kuna 20 protsenti rohkem niiskust tähendab ka viiendiku võrra suuremat veehulka jõgedes ja järvedes, tähendab see paese pinnase tõttu seda, et madalad salvkaevud jäävad tühjemaks. Soojem kliima tekitab omakorda ka vee puhtuse ning toidu säilitamise osas täiendavaid muresid, sest soojas kipub toit ja vesi teatavasti kiiremini riknema.

Soojem kliima meelitab teadlaste prognooside kohaselt siia ka rohkem turiste. Arvatakse, et sajandi lõpus võib suurenenud turistide hulk tähendada Eestile 0,3-0,5-protsendilist kasvunäitu SKT-s.

Antti Roose sõnul võib praeguste prognooside kohaselt oletada, et lund näeb Eestis ka sajandi lõpu poole, ehkki külmarekordeid esineb harvem ning lumine talveilm tähendab pigem lörtsist nullilähedase temperatuuriga talve.

Soojem ilm tähendab ühtlasi seda, et kui praegu räägitakse rohkem energiakulust talvisel kütteperioodil, siis tuleb hakata mõtlema ka jahutusele suvisel kuumaperioodil, mis aga samuti toob kaasa energiakulu. See tähendab, et ehitusi ning suuri taristuprojekte tuleb hakata ehitama sootuks rangemate nõuete järgi.

Kõik need muutused omakorda nõuavad elu strateegilist ümberkorraldamist.

„See kohanemine, mida oleme vastu võtmas riikliku kliimamuutuse strateegiana, on muutumas täiesti praktiliseks tööriistaks,“ selgitas Roose.

Kliima soojenemise väljakutsetega kohanemise osas tõi Antti Roose näite 2003. aastast, kus kuumalaine tõttu kannatas sadu tuhandeid inimesi. Tänavu kordus sarnane kuumalaine, kuid kannatanuid oli oluliselt vähem. „See tähendab, et need riigid on keskkonnariski teadvustanud, sotsiaal- ja tugisüsteemid on reageerinud. Selleks tuleb lihtsalt valmis olla.“

Tänavu detsembris lepivad maailma suurriigid Pariisi konverentsil kokku kasvuhoonegaaside õhkupaiskamises ning ühtlasi selles, et kliimasoojenemist püütakse hoida kahe kraadi juures, mis siiski peegeldab kahest eelmainitud stsenaariumist optimistlikumat.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: