Seakatku kiiret levikut soodustavad jahiturism ja metsade söödaplatsid ({{commentsTotal}})

Metssiga
Metssiga Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Seakatku kiirele levikule andis soodsa pinnase rekordkõrge metssigade arvukus, mille põhjusi võib otsida nii jahimeeste varasemast mugavusest, jahiturismist kui metsade söödaplatsidelt.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitas saates „Ökoskoop“, et metssigade arvukus on viimaste aastasadade kõrgeim. Keskkonnaagentuur hindab sigade arvukust kord aastas kevaditi. Praegu on aga sigade täpset arvu keeruline öelda, sest sigade Aafrika katk on sel suvel üksjagu laastamistööd.

Lõuna-Eestis, kus katk on laastamistööd teinud juba ligi aasta, on sigu juba märgatavalt vähem. Põllumeeste sõnul pole viljas enam sigade radu märgata ning metsa alt leiab oluliselt vähem seajälgi. Rohkem on sigu aga saartel, sest soe kliima soosib paljunemist. Samuti on saartel keerulisem jahti pidada.

Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks selgitas, et praegu katku leevendamiseks ette võetud meetmed on mõeldud eelkõige kodusigade ja farmide kaitseks. „Paraku nii ta on, et kodusea farmi kaitseks peab metssiga natukene oma positsioonidelt tagasi tõmbama.“

„Tegelikult oleks vaja olnud tema arvukust juba varasematel aastatel alla viia,“ märkis Männil. Selline ettepanek on kirjas ka ulukiseire aruandes. Nii Traks kui Männil tõdesid, et metssigade arvu piiramine on takerdunud jahimeeste mugavusse, sest jahimeestel on mugav minna metsa ning sigade külluse tõttu on saaklooma kerge tabada.

„Piirkondades, kus turismijahiga tegeletakse, kasutataksegi metsa sealaudana – seal on hästi palju sigu, hästi palju on seal metsas vilja – turist tuleb ja saab kohe sea lasta. Kõik on just kui õnnelikud,“ kirjeldas Traks. Üks taolistest piirkondadest on Saaremaa, kus sigade arvukust on pikka aega jahiturismi eesmärgil kõrgel hoitud. Saarele levib seakatk veetakistuse tõttu raskemini, mis omakorda tähendab, et katk ei reguleeri seal sigade arvukust sellisel määral nagu näiteks Lõuna-Eestis.

Paraku on aga metssigade arvukusel oma mõju põllumajandusele. Üles songitud põllud on põllumeeste silmis metssea juba ammu ebapopulaarseks muutnud. Lisaks aga aitavad metsades olevad söödakohad kaasa haiguste, teiste hulgas ka seakatku levikule, sest söödaplatsidel käivad ka kährikud, rebased ja muud kiskjad.

Küttimise soodustamiseks on 1. oktoobrist lubatud ajujaht koertega, mis sel hooajal kestab kauem, ning seadusemuudatus lubab edaspidi küttida sigu ka seisva mootoriga mootorsõidukilt. Võimalus on kasutada ka püünisaedu, mis on aga küllaltki eetika piiri peal küttimine ning seda ei soovi eriti kasutada ka jahimehed.

Ilma loata on lubatud küttida ka selgete katkutunnustega looma. Juba praeguseks on olnud paar juhust, kus näiteks politseiauto juurde on tulnud katkuhaige loom, kes on seal surmatud.

Nagu öeldud, on Lõuna-Eestis jahipiirkonnad juba sigadest üsna tühjad. Seda küll katku, mitte küttimise tõttu. Peep Männili sõnul jäävad metsad küll tühjemaks, kuid mida hõredamalt on metsas seakarju, seda suurem on tõenäosus, et katk enam edasi ei levi.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: