Kristjan Port: tühi kõht paneb kahetsema toruposti hülgamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Nathan Rupert/Creative Commons

Kaubanduskeskuses kassajärjekorras seisjad on kindlasti märganud, kuidas kassiirid asetavad raha silindrikujulisse kapslisse ja paigutavad selle torusse, kust lennutatakse see siis õhuvoolu jõul kusagile raamatupidamise raharuumi.

Torupostil on tegelikult pikk ajalugu. Kunagi ammu arvati, et sellest saab kaasaegse linna üks olulisemaid transpordivahendeid. Arvukate Euroopa ja USA suurlinnade tänavate all leidub tänaseni kilomeetrite kaupa malmist torusid, milles liikusid kunagi infopaketid sarnaselt tänasele internetile. Need paketid olid füüsilised. Taolist torustikku leidus näiteks 1850. aastate Londoni, Pariisi, Praha, Berliini, Rooma, Tokyo, Philadelphia kui New Yorgi tänavate alt, kulgedes esialgu peamiselt börsi, pankade ja postikeskuste vahel, kuid hiljem juba ka kaubanduskeskuste ja haiglate vahel.

Torudes liikusid nii paberlehti sisaldav post kui esemeline pakivahetus, aga mõnikord ka midagi suuremat. Näiteks testiti Londonis, kas oleks võimalik hädaolukorras transportida torupostis inimesi. Julgemad ja ettevõtlikumad planeerisid pneumovaguneid isegi suurema hulga inimeste transportimiseks.

Juhul kui vahepeal ei oleks juhtunud ühte ootamatut innovatsiooni, oleksime täna ilmselt oluliselt tublimad igasugustes pumpi, torusid ja ventiile puudutavates küsimustes, eri suuruse ja otstarbega torustikus lennutatavatest konteineritest rääkimata. Märgiks, kui suure ja jõulise ettevõtmisega torutranspordi näol tegemist oli, siis näiteks Pariisis lõpetati toruposti kasutamine sadadesse kilomeetritesse ulatuvas torusüsteemis alles 1984. aastal. Prantslased olid alles siis valmis astuma elektroonilise posti ajastusse.

Tagasivaade toruposti ajastule teenib kahte eesmärki. Esiteks demonstreerib see, kuidas teadmatus tuleviku osas lubab meil sinisilmselt ja suhteliselt hirmuvabalt seista järgmiste ootamatute ja senist tulevikku ohustavate väljakutsete ees. Torupostile loodud ärimudelid koos torudega seotud teaduse ja arendustegevusega kaotasid lühikese ajaga vajaliku soosingu ja paljud suured plaanid jäid seetõttu teostamata. Muutuse käivitajaks osutus info elektrooniline edastamine. Kõrvaltulemina seiskus arendustegevus teistegi torutranspordist kasu saavate algatuste jaoks.

Muuhulgas, kuna torudes sai saata klientidele ka pakke reaalse kaubaga nagu ravimid, hakati unistama sellest, kuidas linnades tegutsevad teadlaste ja kokkade poolt juhitud kõrge kvaliteediga eineid valmistavad vabrikud, millest saab iga pereliige tellida endale just sellise eine, nagu hing ihaldab. Toit jõuaks koju toru kaudu. Lahendus oli olemas ka mustadele nõudele – needki oleks pandud torusse ja läinud nad olekski. Selleks, et need järgmisel korral isu tekkides parimate paladega kaetuna torusid pidi kodudesse tagasi saabuksid.

Isu sooja ja kvaliteetse toidu järele pole inimestes veel kadunud. Vahepeal püüti sama soovi kergendada töölt koduteel asuvates kaubanduskeskustes leiduvate kulinaaria ja külmutatud valmistoitude pakkumistega. Proovitud on ka toidukaupade kullerteenuseid, ostes esmalt interneti vahendusel kauba ja oodates siis kodus selle kohale toimetamist. Viimane on osutunud ka kõige riukalikumaks ja kallimaks takistuseks.

Selle nn „viimase kilomeetri“ kallidus on pankrotistanud mitmeid internetiäri algusaastate suurprojekte. Loogiliselt võttes oli tegemist pooliku torupostiga, millest ühe osa moodustas interneti infotoru ja kõik olnuks lihtne, kui kodudeni ulatunuks tellimuse kätte toimetamise sammu jaoks ka füüsiline torujupp.

Esialgsete šokikogemuste kiuste pole jonni jäetud ja sooja toidu kojutoimetamist on püütud mitmel moel uuendada. Näiteks osaleb toidu kojukandmises taksonduses revolutsiooni tegev Uber. Võimalik, et oleme jõudnud faasi, kus koduse pizza tellimisest enamaks võimeline kaugtoitlustuse teenus on saavutamas kriitilist massi.

Sellega seoses väärivad tähelepanu USA-s Amazoni nimel tehtud töökuulutused. Neis pakutakse tööd maailma suurima jaekaupmehe juures osakonda, millest avalikkus pole veel midagi kuulnud. Saadaval on 15 töökohta Amazoni restoranide osakonda. Väidetavalt on firma tasahilju katsetanud erinevaid toidutarnimise viise, sealhulgas ka lendavate droonidega. Amazon on avalikult tunnistanud ka koostöökatsetusi erinevate restoranidega, sest ega firma ise hakka toitu valmistama.

Nemad püüavad olla tõhusamad toitu koju toovast pereliikmest. Potentsiaalselt on tegemist väga suure äriga. Maailm on täis näljaseid poissmehi, üliõpilasi ja lugematult kehvi kokki.

Igal argipäeval võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Portaal

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: