Seakatku tõttu on Eestis praeguseks hukatud 22 000 siga. Koos raisku läinud söödaga on viirus seapidajatele 2,1 miljoni euro suuruse kahju toonud. Täna arutletakse Maaülikoolis selle üle, kuidas seakatku levikut piirata, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop ütles, et vaktsiinist ei ole seakatku puhul mõtet rääkida. "Katkuviirus on sedavõrd ohtlik, et me ei saa riskida sellega, et meil viirus jääks populatsiooni ringlema," arvas Viltrop, kelle hinnangul ei ole vaktsiinide puhul kunagi kindlust, et Eesti oleks viirusest vaba.

"Eriti ohtliku nakkushaiguse puhul tähendab haigusvabadus nakkuse vabasust ja vaktsiinid ei garanteeri meile nakkuse vabasust," rõhutas Viltrop.

Ekspert toonitas, et ainus reaalne viis, kuidas kodusigade seas nakkust kontrolli all hoida, on hukata kõik karjas olevad sead. "Metssigade hulgas on see loomulikult keerulisem, sest me ei saa eeldada, et kõik loomad siit maalt välja ajame," selgitas Viltrop.

Eesti Jahimeeste Seltsi juht Tõnis Korts märkis, et kokkulepe metssigade arvukuse vähendamiseks on olemas, aga läbi tuleb veel rääkida arvude osas, sest täpset arvukust pole teada. "Sigade arvu ei saa me veel täpsustada, sest katk jätkab laastamistööd ja ega me keegi ei tea, kui palju metssigu metsades alles on," sõnas Korts.

Jahimeeste esindaja ütles, et küttimise käigus peab pidevalt monitoorima, kui palju metssigasid lastakse, kui palju surnuid loomi leitakse ning kui palju loomasid maetakse. "Sellest selgub ka see tõde," rõhutas Korts.

Ta lisas, et jahimehed soovil võiks riik üle vaadata kogu tarbimisahela ehk mitte ainult küttimismahud, vaid ka selle, kuidas küttimise tulemusena saadud metssealiha kasutada. "Täna on probleem selles, et metssealiha realiseerimine on piiratud ja kui me ei otsusta ära, kus see liha panna, siis võib see osutuda pudelikaelaks," arvas Korts.

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männili sõnul ei tapa ükski nakkushaigus 100-protsendiliselt kõiki loomi ära. "Mingil hetkel tekib selline olukord, kus viiruse hävimise kiirus on suurem kui levimiskiirus ehk teatud metssea populatsiooni juures katk tõenäoliselt hääbub ning ta ei levi edasi," arvas Männil.

Tema hinnangul võiks selliseks populatsiooni tiheduseks olla üks kuni kaks isendit 1000 hektari kohta. "Sellega väheneb tõsiselt isendite omavaheline kokkupuude," arvas juhtivspetsialist.

Kuivõrd Aafrika seakatk ei levi kodusigade karjade kaupa, vaid olemuslikult metssealt koduseale, siis on üllatav asjaolu, et Lätis on küll diagnoositud metssigadel rohkem katku kui Eestis, aga kodusigade nakatumine ületab naabreid kordades, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me peaksime natuke peeglisse vaatama ja tunnistama, et midagi me teeme valesti. Midagi me teeme teistmoodi kui on tehtud Lätis. Lätis on praegu nakkuse puhanguid kodusigade hulgas suhteliselt vähem," nentis Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop "Aktuaalsele kaamerale".

"Pigem ma arvan, et siin on geograafiline moment. Lätis, Leedus ja Poolas olid esmased kolded ikkagi Valgevene piiri ääres, mis kolleegide kinnitusel on just selliste väikeste seapidajate ala, suuremad seafarmid asuvad riigi kesk- või lääneosas," lausus veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel.

Maaülikoolis toimunud konverentsil rõhutati taas, et farmis, kus on nakatunud siga, tuleb tappa ka kõik teised sead, sest väga kergelt edasi kantav viirus jõuab vastasel korral peagi teise sigadeni ja tapab ka nemad.

Selleks, et katku levikule piiri panna, nähakse ikka kahte lahendust: talunikud peavad jälgima kõiki nõudeid taudi leviku tõkestamiseks ja metssigade arvu tuleb vähendada. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist ja ulukiasjatundja Peep Männil ütles täna, et metssigade arvu tuleks vähendada 6000 isendini ehk 1,5 metsseani 1000 hektari kohta.