Tallinna tehnikaülikooli auliige Olavi Pihlamägi, kes inauguratsioonitseremoonial oli kõnejuhi ametis, tõi rektoriameti puhul paralleeli kapteni rolliga. Ta rõhutas, et eeldatavasti on kaptenil võime näha silmapiiril olevaid väljakutseid. Samuti märkis ta, et kapten ilma meeskonnata ei suuda laeva juhtida. „Siin oleme talle abiks meie, ülikoolipere.“ Osutades erinevate metafooride kaudu ka sellele, et kaptenil peab olema vanameeste tarkust teha asju ettevaatlikult.

Samuti tasub kaptenil ja uuel rektoril meeles pidada, et tehnikaülikooli laev seilab Läänemerel, eesmärgiga jõuda maailmameredele ja ookeanidele, kuid alati peaks meeles pidama ka kodusadamat Tallinna. 

Senine rektor Andres Keevallik andis rektoriraamatusse allkirja, mis tõestab tema teist ametiaega ning ühtlasi tähendab ameti üleandmist uuele rektorile. Sellele eelnevalt peetud kõnes aga meenutas ta oma kõnes hetki TTÜ ajaloost. Ühtlasi joonistas ta aga võrdleva analüüsi vanast ja uuest rektorist ehk Keevalliku ja Aaviksoo võrdluse.

Keevallik ja Aaviksoo astusid ühel ajal kooli: Aaviksoo astus 1. klassi, Keevaliik Tallinna polütehnilise instituudi 1. kursusele. Ülikoolis õppisid mõlemad tehnikaerialasid, Keevallik automaatikat ja telemehaanikat, Aaviksoo füüsikat. Lõpetamise tasemele ei teinud kumbki hinnaalandust – mõlemad lõpetasid cum laude.

Ülikooli ajal olid mõlemad tugevad korvpallis. Jaak oli keskmängija, Andres ääremängija, seega mõlemad ründajad. Kahe peale on neil korvpallis kokku kuus meistritiitlit.

Mõlemat rektorit peetakse autoritaarseteks juhtideks. „Kui tahad olla tugev juht, siis teisiti hästi ei saagi. Mina pidasin vastu poliitikute survele, Jaak mitte. Ju on sellest ka kasu olnud.“ arutles Andres Keevallik.

„Meie nägemused tehnikaülikooli tulevikust on väga sarnased. Mul on väga hea meel, et tehnikaülikool on saanud tugeva motivatsiooniga ja võimeka rektori,“ ütles Keevaliik.

„1,3 miljonilises riigis on hariduse dubleerimine haruldane luksus, mille mõistlikkuse üle peame rohkem arutama kui seni,“ märkis oma kõnes president Toomas Hendrik Ilves.

Oluline on keskenduda interdistsiplinaarsusele, sedastas president.

„Olen kindel, et TTÜ hoiab ambitsiooni olla maailma parimate kõrgkoolide seas. Muidugi ei saa see olla eesmärk iseenesest. Ülikool peab vaatama kaugemale kui ulatuvad tänased suundused ja moevoolud.“

President nentis, et üle ülikooli vaatav pilk peab olema nõudlik. „Palju jõudu rektori ametis ja seda nõudlikkust ka, milles ma olen kindel.“

Vastse rektori Jaak Aaviksoo kõnet läbis mõte muutustest. Tehnikaülikooli muutused nii sisemiselt, struktuurimuutuste kaudu kui ka Eestist rahvusvaheliseks saades.

TTÜ akadeemiline meeskoor aga pühendas rektor Aaviksoole Ester Mägi viisistatud Juhan Viidingu luuletuse "Soov":

Jõudu tööle see on igivana soov
Jõudu tööle see on imeline soov
Selle soovi sees on hää ja sügav hool
Lase kõlada sel soovil Meistri pool

Jõudu tarvis see on igivana vastus
Jõudu tarvis see on ainuline vastus
See on töö ja vaeva taskaalukeel
Lase kõlada tal veel ja veel ja veel

Jätku leiba see on igivana soov
Jätku leiba see on imeline soov
Selle soovi sees on hää ja sügav sisu
Ja ei korva seda ütelus: head isu

Jätku leiba see on meie kõigi soov

Jätku tarvis see on igivana vastus
Jätku tarvis see on ainuõige vastus
See on töö ja tasu taskaalukeel
Lase kõlada tal veel ja veel ja veel

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi alustas tseremoonial peetud kõne lausega:

„Raha on otsas. Aga õnneks on otsas ka need uudised, kas Tallinna tehnikaülikool saab endale rektori või mitte.“

Aaviksoo on silmapaistev isiksus. Ta on nii silmapaistev, et on olnud pinnuks silmas paljudele, rääkis Ligi. Ta arutas selle üle, kas endine teadlane saab olla poliitik, kuid endine poliitik rektor?

Ligi sõnul vajab Eesti kõrgharidus tugevamaid liidreid kui kunagi varem. „Kõrgharidus ja teadusmaastikku segab praegu killustatus. Ressursse ei ole palju kasutada, kuid neid on kasutada kõige parimal moel.“

Peab olema julgust keskenduda tugevustele ja lahti lasta ebavajalikust, märkis minister viidates TTÜ nimes sisalduvale tehnikale spetsialiseerumisele. „See, et raha on otsas ei tähenda, et seda oleks õigesti kasutamiseks.“

„Soovin kõigepealt jõudu rektor Aaviksoole. Tänan kõiki, kes on seda ülikooli ehitanud ja loodan siis ka parimat kogu akadeemilisele perele ja seda kaudu Eesti ühiskonnale.“

TTÜ kuratoorium valis akadeemik Jaak Aaviksoo ülikooli rektoriks 22. mail ning kinnitas ta ametisse 30. juulil.

Jaak Aaviksoo (61) lõpetas 1976. aastal cum laude Tartu riikliku ülikooli teoreetilise füüsika erialal. Aastatel 1976-1992 oli ta noorem-, vanem- ja juhtteadur Teaduste akadeemia füüsika instituudis, 1982. aastal kaitses ta samas füüsika-matemaatikakandidaadi (PhD) kraadi.

Aastatel 1981-1994 stažeeris ja töötas Aaviksoo külalisprofessorina Novosibirski soojusfüüsika instituudis, Max-Plancki tahkiseuuringute instituudis (Saksamaa), Osaka ülikoolis (Jaapan), Pariisi ülikoolis (Prantsusmaa).

Alates aastast 1992 kuni tänaseni on Jaak Aaviksoo olnud Tartu ülikooli optika ja spektroskoopia professor, aastatel 1992-1995 oli ta Tartu ülikooli prorektor, aastatel 1996-1998 eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja ning aastatel 1998-2007 Tartu ülikooli rektor. Aaviksoo on olnud kaks korda ametis Eesti haridusministrina ja korra kaitseministrina ning kuulunud kolme riigikogu koosseisu.