TÜ uuring: Miks kasvavad lapsed hästi ka kehvadel aegadel? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Teise maailmasõja lõpule järgnenud toidunappus ja elukvaliteedi langus ei jätnud mingeid negatiivseid jälgi 1938.-1953. aastatel sündinud tüdrukute kasvule.
Teise maailmasõja lõpule järgnenud toidunappus ja elukvaliteedi langus ei jätnud mingeid negatiivseid jälgi 1938.-1953. aastatel sündinud tüdrukute kasvule. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/Elgin County arhiiv

On üldteada, et kasvutingimused raseduse ajal ja esimestel eluaastatel on lapse arengule väga olulised. Kuid uuringud näitavad, et teise maailmasõja lõpule järgnenud toidunappus ja elukvaliteedi langus tõid küll kaasa nii imikute kui ka täiskasvanute kõrge suremuse, ent ei jätnud mingeid negatiivseid jälgi 1938.-1953. aastatel sündinud tüdrukute kasvule.

Kuidas nii? Sellest olid rabatud ka Tartu ülikooli immuunökoloogia töörühma juht Peeter Hõrak ja psühholoogiamagistrant Markus Valge. Enamgi veel: neil aastatel sündinud tütarlaste kasv järjest paranes.

Sellise paradoksi paljastas Valge soov uuesti analüüsida Eesti antropoloogia „isa“ Juhan Auli poolt läinud sajandil kogutud andmebaasi. Uuringu tulemused avaldati äsja ajakirjas Evolution, Medicine and Public Health, milles Hõrak ja Valge leiavad, et selline vastuolu on võimalik, kuna kasvu kiirenemise ehk aktseleratsiooni seisukohast ei oma sünniaegsed keskkonnatingimused olulist rolli. Määravaks oli hoopis antibiootikumide kasutuselevõtt sajandi teisel poolel, mis võimaldas maha suruda nakkushaigused, mille suhtes on lapsed kõige tundlikumad just puberteediaegse kasvuspurdi perioodil.

“Usutavasti võimaldavad saadud tulemused seletada ka seni arusaamatuks jäänud nähtust, miks laste kasv ei aeglustunud teise ilmasõja ajal ja järel ka teistes maades, kus toiduained olid karmilt normeeritud,” selgitas Hõrak.

Lisaks võimaldab uurimus seletada ka nn Flynni efekti ehk paljudes maades aset leidnud vaimse võimekuse suurenemist möödunud sajandil. Nimelt selgus, et 16 uurimisaasta jooksul suurenes eesti tüdrukute ajukolju maht 40 kuupsentimeetri võrra. “Suuremasse pähe mahub omakorda rohkem tarkust,” sõnas Hõrak.

Efektiivse haigustõrje mõju vaimsele võimekusele on oletatud varemgi, sest inimeste vaimne võimekus korreleerub negatiivselt nakkuste levikuga nende elukohas.

“Huvitav oli veel see, et vaatamata sellele, et need tüdrukud kasvasid üles valdavalt Stalini-aegses ühiskonnas, kus rõhutati klassivahede kaotamist, mõjutas laste sotsiaalne päritolu ikkagi oluliselt nende kasvu,” rääkis Hõrak. “Tüdrukud, kelle vanemad olid lihttöölised olid keskmiselt 1,3 sentimeetrit lühemad, kui tüdrukud, kelle vanemate amet nõudis kesk- või kõrgharidust. Ootuspäraselt leidsime ka lõivsuhte laste arvu ja nende suuruse vahel. Ühe- ja kahelapselisest perest pärit tüdrukud olid ligi sentimeeter pikemad, kui kolme ja enama lapselisest perest.”

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: