Taimne aine määrab mesilase elutee
Mesilastarus elab kümneid tuhandeid mesilasi. Neist ainult üks on muneja emamesilane, suurem osa aga sigimisvõimetud emased töömesilased. Selleks, et emamesilaseks saada, tuleb ettevalmistusi tegema hakata juba vastseeas.
Tulevast emamesilast toidavad töömesilased mesilaspiimaga, mida eritab nende peas asuv nääre. Tulevaste töömesilaste menüü koosneb vastseeas aga hoopis meest ja suirast. On arvatud, et mesilaspiimas peab leiduma mingit imepärast ainet, mis annabki emamesilasele vajaliku suure kasvu ja toimivad munasarjad.
Nüüd aga on teadlased välja selgitanud, et pigem on lugu vastupidi ning hoopis mees ja sıiras leidub hoopis niisugust ainet, mis pärsib emamesilaseks saamist.
Ameerika Ühendriikide Illinois'I ülikooli teadlased eesotsas May Berenbaumiga kirjutavad ajakirjas Scientific Report, et taimset päritolu aine nimega p-kumaarhape, mida mesi ja suir rohkesti sisaldavad, käivitab mesilasvastsete geenisüsteemides suuri ümberkorraldusi – teeb suure osa geene senisest aktiivsemaks, teise suure osa passiivsemaks, ja suunab vastse nõndaviisitöömesilaseks saamise teele.
Tundub seega, et mesilasemaks saamise saladus ei peitu mitte mesilaspiima tarbimises, vaid meest ja suirast hoidumises.