Hüdroloogid: Eesti kõrge veestressiga riikide sekka paigutamine on põhjendamatu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: jeff_golden/Creative Commons

Maailma Loodusvarade Instituudi (WRI) hiljuti ilmunud 167 riigi veevarude seisukorda ja tulevikku hinnanud analüüsi kohaselt moodustab tarbitava vee hulk Eestis saadaval olevast vee hulgast üha suurema osa, seades aastaks 2040 ohtu veevarude kasutamise jätkusuutlikkuse. Eesti teadlased peavad prognoosi absurdseks, kirjutades järeldused autorite liigsete lihtsustuste arvele.

Aastal 2010 paigutus Eesti WRI analüüsi kohaselt madala või keskmise veestressiga riikide sekka. Aastaks 2040 ennustab aga töö. et riigi veestress on kõrge või isegi äärmiselt kõrge. Ammutatava vee hulk moodustab saadaval olevast vee hulgast pea 80 protsenti. Kuigi analüüsi kohaselt on veevarud tulevikus suurema löögi all ka teistes Läänemere ääres asuvates riikides, pole neist üheski olukorra muutus sedavõrd drastiline.

Eesti geoloog ja Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura nendib, et põhjus peitub tõenäoliselt WRI-poolsetes puudujääkides. "Koostada ülemaailmsed algoritmid, mis riigispetsiifiliselt arvestavad kohalikku hüdrogeoloogiat, põhjavee seisundit ning põhjavee toitumist sademetest, samuti tarbimist, on minu hinnangul ühele instituudile võimatu ja ülejõu käiv ülesanne," märkis geoloog Vikerraadiole antud kommentaaris. Puura kahtlustab, et kasutatud lähteandmete kvaliteet oli äärmiselt ebaühtlane, millest tulenevad "hiigelsuured ebaloogilised erisused".

"Arvan, et tulemuste taga on põlevkivitööstuse suur veekasutus st vee väljapumpamine kaevandustest, mis meil loetakse vee tarbimise hulka. Tegelikkuses, kui kliimamuutused tooksid kaasa sademete hulga vähenemise, siis hoopis väheneks vajadus vett kaevandustest välja pumbata," lisas geoloog.

Sarnasel arvamusel on ka Tartu ülikooli loodusgeograafia lektor Arvo Järvet, kes lisab, et analüüsis on kasutatud varem kogutud andmeid, mille täpse algallika leidmine on raske. "Taolisi ülevaateid teevad suured üleilmsed instituudid, mis ei vaevu ega suuda sisusse tungida. Niimoodi ongi ülevaatekaardil kujutatud Eesti Euroopa riikide seas oma veevarude edasise tulevikuriski seisukohalt väga suure riskiga riigina," sõnas Järvet ERR Novaatorile. Lektor toob välja, et sedavõrd kõrge veestress ei ähvarda isegi enamikke Euroopa põlisriike.

Kuigi Eestis on Järveti sõnul pinnaveekogude ja põhjaveega piirkondlikult probleeme, pole neil üle-eestilises kontekstis tähendust. Seega ei saaks need avalduda ka WRI analüüsis. "Loomulikult on põlevkivi kaevandamisega viidud ülemiste kihtide põhjavee tase sedavõrd alla, et piirkonnas olevate talude elanikkonna veevarustuses on vaja olnud täiendavaid abinõusid rakendada. Seda on tehtud ja praegu on olukord täiesti normaalne. Väga kuivadel aastatel jäävad ikka vanad madalad talukaevud peaaegu kuivaks ja veevaeseks," lisas lektor.

Mis võib oodata aga Eesti veevarusid tulevikus? "Kõik senised kliimamuutuse käsitlused, milles on uuritud selle võimalikku mõju veevarudele, on olnud selles osas ainult positiivsed. Sademete hulk suureneb ja aastasisene sademete hulk ühtlustub – meie põhjaveevarud täienevad paremini ja jõgede äravool tervikuna paraneb. Pole mitte mingisugust põhjendatud tegurit, mille tõttu võiks 2040. aastaks või sajandi lõpuks veevarud praegusega võrreldes väheneda," sõnas Järvet.

Analüüsi üks autoritest Andrew Maddocks rõhustas, et nende analüüs toetub rahvusvaheliselt tunnustatud kliimamudelitele. Samas tõdes, et tervet planeeti katvad satelliidiandmed on võrdlemisi jämedakoelised. Eestit esindavad selles vaid käputäis piksleid.

Puudujääke on teisigi. "Meie analüüs ei haara põhjavett, mis on Eestis oluline veeallikas. Tervet planeeti vaadates pole selle varusid piisavalt kaardistatud. Meie töö põhjal saame öelda vaid midagi pinnavee olukorra kohta," lisas Maddocks.

Tutvu analüüsiga.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: