Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

100 sekundi video: Võõravimmast ja Eesti pagulasdebatist  

Miks mõnisada pagulast Eestis niipalju kirgi kütavad? Tundub, nagu oleks väike Eesti tõeline viha- ja protestipesa. Pagulaste-vastasusel on palju ratsionaalseid põhjusi – näiteks kehvad senised lõimimiskogemused või usuleige rahvana pelg tõsireligioossete inimeste ees, ütleb Tartu ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm.

Pagulasteema on aga ühtlasi ka nagu magnet, mis tõmbab enda külge üldisemat ühiskondlikku ärevust ning ängi erinevate poliitiliste ja majanduslike probleemide sasipundardest, mis on sageli info sisse ära uputatud ning erinevate huvipoolte vahel ära killustatud.

Pagulaste diskussioon on jäänud heas mõttes lihtsaks, erinevad huvid, argumendid ja väärtused on selgesti esil, mis võimaldab ka ajakirjanikel teemat kuumana hoida. Pagulasteemas kui avaliku kommunikatsiooni nähtuses on mõningaid ühisjooni fosforiidisõjaga, kus Pandivere probleem tõmbas ligi palju teisi senises ühiskondlikus vaikuses tekkinud änge.

Toona algne protesti-idee kasvas kiiresti, liites ka põhimõtteliste uuenduste ideid. Pagulasdebatist ei paista sellist ideelist võimendust küll tekkivat, sest teema ei liigu edasi, pigem püüavad poliitikud koguda endale emotsionaalses õhustikus sümboolset kapitali. Seetõttu võiks inimesed pagulaste debati juures ka nõudlikumad ning kriitilisemad olla ning lasta sama hea hoo ning kirega edasi uute teemadega, mis meie igapäevaelu mõjutavad.

Toimetaja: Sven Paulus, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: