Inimestega elab koos tuhandeid seene- ja bakteriliike ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: NIAID/Creative Commons

Inimesed pole kunagi üksi. Mikrobioloogid leidsid pea 1200 majapidamisest kogutud proovi analüüsimisel, et inimestega samas majas tuhandeid bakteri- ja seeneliike. Mikroorganismide täpse koosluse põhjal on võimalik teha järeldusi ka selle kohta, kes majapidamises elab.

Robert Dunn Põhja-California ülikoolist palus kolleegidega koguda inimestel proove nende elamise välisukse sise- ja välisküljelt. Paigast, kus keegi reeglina tolmu ei pühi – raami ülemise liistu pealt. Samuti küsiti uurimuses osalejatelt nende elustiili ja elamist puudutavaid küsimusi. Näiteks maja vanuse, selles elavate inimeste soo ja vanuse, suitsetajate ja taimetoitlastest inimeste arvu ning lemmikloomade kohta.

Viimaks järjestasid teadlased kogutud proovides leidunud pärilikkusaine. Kokku tuvastas Dunn kaaslastega enam kui 70 000 seene- ja 125 000 bakteriliiki. Keskmiselt elas ühes majapidamises vastavalt 2000 ja 7000 erinevat liiki seeni ning baktereid. Tulemusi küsitlusandmetega kõrvutades leidsid nad, et erinevate liikide arvukuse põhjal saab küllaltki hea ülevaate sellest, kes täpselt majapidamises elab. Meeste ja naiste nahapinnal elavad bakterikooslused on veidi erinevad. Samuti eralduvad surnud naharakud kehast erinevas tempos.

Näiteks leidsid nad, et meesterikkamates kodudes olid arvukamalt korünebaktereid ja perekonda Dermabacter kuuluvaid mikroorganisme. Samuti leidus rohkem perekonda Roseburia liigitatavaid baktereid, keda leiab tüüpiliselt inimeste väljaheidetest. Teadlased oletavad, et viimane on tingitud meeste ja naiste erinevatest hügieenitavadest. Naistega majapidamistes elas seevastu rohkem perekonda Lactobacillus kuuluvaid mikroorganisme, kes moodustavad olulise osa tupe mikrobioomist.

Samuti suutsid teadlased vastavalt 92- ja 83-protsendilise täpsusega öelda, kas majapidamises elas koer või kass. Koertele omase sõrmejälje moodustas 56 bakterite perekonda, kassidega majapidamistes elas arvukamalt 24 erinevasse perekonda kuuluvaid baktereid.

Kui bakterikoosluse puhul mängis olulisemat rolli see, kes majas elasid, siis erinevate seeneliikide arvukus sõltus eeskätt majapidamise geograafilisest asukohast. Näiteks Ameerika Ühendriikide idaosa majades leidus rohkem mittelehikseente rühma kuuluvaid seeni. Riigi läänerannikul elas aga rohkem puulehti lagundavaid ja taimehaigusi põhjustavaid seeni.

Samuti leidis Dunn kaaslastega, et suur osa tuvastatud seentest kuuluvad hallitusseente ja puidulagundajate sekka. Inimeste nahal elavatest seentest leiti sagedamini perekondadesse Candida ja Trichosporon kuuluvaid liike.

Töörühm loodab, et edasise uurimistööga on võimalik täpselt välja selgitada, mis majades elavate mikroobikoosluste täpset liigilist koosseisu mõjutab ning milline mõju on sellel omakorda inimeste tervisele. Näiteks oleks võimalik selle alusel muuta kodude mikrofloorat selles elavatele inimestele sobival viisil. Senikaua tuleb aga leppida sellega, et kodus elava bakterikoosluse muutmiseks tuleb muuta seda, kellega elatakse, erineva seenekoosluseni jõudmiseks tuleb aga elupaika vahetada.

Uurimus ilmus Londoni Kuningliku Seltsi toimetistes.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: