Võrreldes Euroopa sotsiaaluuringu esimeste küsitlusvoorudega on Eesti elanike rahulolu Eesti haridussüsteemiga väikestele tagasilangustele vaatamata kasvanud.
Eesti inimesed on kohaliku haridussüsteemi toimimisega üldiselt rohkem rahul kui eurooplased keskmiselt.

Eestis on haridussüsteemiga rohkem rahul nooremad vanusegrupid, kelle kogu haridustee või vähemalt suurem osa sellest on läbitud taasiseseisvumisjärgsel ajal, ning rahulolematumad vanemad vanusegrupid, kellest suur osa on hariduse omandanud enne taasiseseisvumist. Kui noorimas vanusegrupis (kuni 25 aastaste seas) ulatub rahuloluhinnang seitsme punkti lähedale, siis 45 aastaste ja vanemate seas jääb rahuoluhinnang kindlalt alla kuue punkti.

Kõige rahulolevamad on oma haridussüsteemiga läbi kõigi viie Euroopa sotsiaaluuringu küsitlusvooru (2004–2012) olnud soomlased ja taanlased. Kõige suuremat rahulolematust oma haridussüsteemi suhtes on aastate lõikes ilmutanud kreeklased, venelased, bulgaarlased ja portugallased.

Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2004–2012 andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika nooremteadur Mai Beilmann.