Meestele ja naistele sobib erinev sisekliima ({{commentsTotal}})

Foto: starmanseries/Creative Commons

Meesinseneride mõju meid ümbritsevatele tehnikaseadmetele on tuntav, seda sõna otseses mõttes. Kliimateadlased on leidnud, et paljude kontorihoonete sisetemperatuuri reguleerimiseks kasutatav meetod rajaneb keskealiste meeste ainevahetuskiirusel.

Mudelite uuendamine võiks seeläbi muuta mõnusamaks naiste elu ja vähendada hoonete jahutamiseks kulutatavat energiahulka.

Kliimaseadmete eesmärk on vähendada ruumis viibivate inimeste vajadust reguleerida oma kehatemperatuuri värisemise ja higistamisega. Juba selle esimese prototüübi skeemi paberile pannud Willis Carrier märkas hiljem, et sobiv sisekliima kasvatab inimeste tööviljakust. Ent inimesed on paratamatult erinevad. Nõnda on erinev ka nende jaoks mõnus sisetemperatuur.

Umbes 50 aasta eest töötas taani teadlane Povl Ole Fanger välja mudeli, mis ennustab keskmise kontoritöötaja jaoks mugavat sisetemperatuuri, ja sai tulemuseks 21°C. Sellest ajast saadik on paljugi muutunud. Keskmine kontoritöötaja pole enam 40-aastane 70 kilogrammi kaaluv kolmeosalist ülikonda kandev mees. Mudelil põhinevad automatiseeritud kliimasüsteemid ei pruugi seetõttu alati kõige paremaid tulemusi. Suvel kantav töökampsun on saanud paljude naiste elu lahutamatu osaks.

Meeste ainevahetuskiirus on naiste omast tavaliselt kiirem ja seetõttu vabaneb nende rakkudes ka rohkem soojust. Samal ajal ahenevad naiste veresooned madalama temperatuuri korral kergemalt, muutes nad temperatuuri suhtes tundlikumaks. Hollandi teadlased eesotsas Boris Kingma'ga lootsid Fangeri mudelit täiustada, kaasates sinna ka naiste füsioloogiat peegeldavad andmed. Töörühm mõõtis selleks 15 noore kontoritööd tegeva naise keha- ja nahatemperatuuri. Kingma leidis, et mõlema soo soove arvestav kontori temperatuur jääb 24°C piirimaile.

Töörühm märgib, et suveperioodil võiks tulemustega arvestamine viia märkimisväärse energia kokkuhoiuni, mis hõlmaks omakorda enamasti ka õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulga vähenemist. Uuema põlvkonna kliimasüsteemid ja nende reguleerimiseks kasutatavad mudelid võiksid aga arvesse võtta nii hoones tehtava töö iseloomu kui töötajate keskmist vanust, sugu ja kaalu.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Climate Change.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: