ERR Lõuna-Koreas: Aasia sõnumirakendused, mille kasumlikkus teeb Facebooki kadedaks ({{commentsTotal}})

Foto: Maarja Roon

Lõuna-Korea internet on maailma kiireim ja tasuta wifi sama laialt levinud kui Eestis. Korealased teavad Skype'i nime, kuid kasutavad seda ise suhteliselt harva. Facebooki lähevad nad pigem välismaalastega kontakti hoidmiseks.

Küll aga kasutavad riigi 50 miljonist elanikust ligi kaks kolmandikku regulaarselt kohalikku sõnumirakendust Kakaotalk, mis on nii kasumlik, et selle edulugu püüavad kopeerida ka Lääne ärimehed, eesotsas Facebooki Mark Zuckerbergi ja tema ettevõttele kuuluva sõnumirakenduse WhatsAppiga.

Kakaotalki kõrval kasutavad korealased, jaapanlased ja hiinlased ka Korea-Jaapani sõnumirakendust Line ning Hiina alternatiivi WeChat. Kõik kolm võimaldavad inimestel omavahel suhelda kirjalike või lindistatud audio- ja videosõnumite kaudu.

Nutiseadmed on noorte hulgas ülipopulaarsed. Maarja Roon

Kuigi ükski neist pole lääne kasutajate seas veel tõeliselt populaarseks saanud, pälvivad nad USA ja Euroopa meediaväljaannetes aina rohkem tähelepanu, sest neil on kolm omadust, mida Facebook Messanger, WhatsApp ja teised suhtlus- ja sõnumirakenduste arendajad ei ole veel saavutanud. Nimelt on Kakaotalk, Line ja WeChat väga heade majandustulemustega, nende kasutajad on väga lojaalsed ning rakenduste maskotid on jõudnud ka internetist välja, kohvitopsidele, hambapastadele ja moebrändide särkidele.

Forbesi hinnangul kasutab Kakaotalki aktiivselt üle 40 miljoni inimese. Nende 2014. aasta käive oli 319 miljonit dollarit ja kasum üle 120 miljoni dollari. Hiljem alustanud, kuid nüüdseks igatpidi oma konkurenti edastanud sõnumirakendusel Line on üle 170 miljoni aktiivse kasutaja ning nende käive oli eelmisel aastal 656 miljonit dollarit. WeChati kasutavad peamiselt hiinlased. Sel on üle 500 miljoni aktiivse kasutaja ning miljardi dollari piiri ületav aastakäive.

Võrdluseks – Facebook ostis 700 miljoni kasutajaga sõnumirakenduse WhatsApp 22 miljardi dollari eest, kuigi selle 2013. aasta käive oli ainult veidi üle 20 miljoni dollari ning nad pole veel kasumisse jõudnud.

Internetimängudest sõnumirakenduseni
Aasia sõnumirakendusest kõige esimesena, 2010. aastal, loodi Kakaotalk. Selle eestvedaja, korealane Beomsu Kim keskendus varem peamiselt internetimängudele, kuid iPhone'i turuletulek pani teda mõtlema, et SMS-ide saatmisele võiks olla ka odavam alternatiiv. Seda enam, et Lõuna-Koreas maksab SMS-i puhul nii selle saatja kui ka vastuvõtja. Seepärast lõi ta Kakaotalki telefonirakenduse, mis võimaldas nutitelefonide kasutajatel oma sõpradega tasuta sõnumeid vahetada.

Kakaotalki tegelasi ei kohta vaid virtuaalmaailmas. Maarja Roon

Lisaks sõnumitele sai rakenduse kaudu mängida ka erinevaid internetimänge ning ettevõte teenis oma põhitulu just mängulisade müügist. Aastal 2015 kasutavad Kakaotalki Lõuna-Koreas nii väikesed lapsed kui 70-aastased vanaemad, sest Samsungi ja LG kodumaal on ju kõigil nutitelefon.

Praegu saab lisaks mängudele ka sama rakenduse siseselt pidada blogi, tellida taksot, kuulata muusikat ning sooritada ka internetioste. Kakaotalki arendajate unistuseks on olukord, kus nende kasutajad ei pea peaaegu kunagi nende rakendusest väljuma, sest kõik interneti võimalused on rakendusesiseselt olemas.

Originaalist edukam koopia
Kakaotalkist isegi edukam on sõnumirakendus Line, mis alustas sisuliselt Kakaotalki koopiana. Selle arendas välja Kakaotalki praeguse omaniku, otsingumootori Daum, peakonkurent Naver pärast Jaapani viimast suurt maavärinat.

Nimelt oli Naveri üks juhte 2011. aasta Tohoku maavärina ajal Jaapanis ning nägi, et kui telefoniliinid olid maas, jättis loodusõnnetus interneti- ja 3G võrgud töökorda. Maavärina ja tsunami järgses kaoses tõmbasid paljud jaapanlased lähedastega suhtlemiseks oma telefonidesse Kakaotalki. Pärast seda said Naver'i otsingumootori töötajad käsu töötada välja samasugune sõnumirakendus, aga just Jaapani turu jaoks.

Line rakendus (vasakul) ja kleepsud Kakaotalkis (paremal). Maarja Roon

Kuivõrd Naver tundis Jaapani turgu paremini kui Kakaotalk, taipas firma, et lihtsalt sõnumite saatmise võimalusest jaapanlaste südamate võitmiseks ei piisa, sest jaapanlased suhtlesid aina enam omavahel SMS-ide asemel meilitsi. Nii lisasid arendajad nn “nunnukultuuri” poolest tuntud Jaapani turu jaoks sõnumirakendusele “kleepsud” ehk suured joonistatud tegelased, kelle teksti juurde lisamine muutis sõnumite saatmise oluliselt meelelahutuslikumaks.

Samuti pakkusid kleepsud, mis kujutavad rõõmust hüppavaid, kurbusest nutvaid, igavusest haigutavaid jne tegelasi, jaapanlastele ka võimaluse muidu kirjas kergelt kaduma minevate emotsioonide väljendamiseks, sest ühe õhtusöögikutse äraütlemine on palju kergem ja sõbralikum, kui “ma olen täna hõivatud” lause juurde lisada tööst kurnatud karu kleeps.

Fänne võitvad maskotid
Samuti andsid kleepsud Line'ile uue kasumiallika. Rakenduse kasutajatel on võimalik osta umbes ühe euro eest 24 kleepsu oma lemmiktegelase, või miks ka mitte, oma lemmik poppstaari näoga. Vilkuvate reklaambännerite ostmise asemel maksavad ettevõtted Line'ile selle eest, et nood pakuksid sõnumirakenduse kasutajatele firma maskoti või reklaamnäoga kleepse. Praeguseks on kleepsude idee üle võtnud ka Kakaotalk, WeChat ning tasuta kujul ka Facebook ja WhatsApp.

Line teenib iga kuu kleepsude müügist üle kümne miljoni dollari. Suhtlusrakenduse põhimaskotid karu Mr Brown ja jänes Cony on niivõrd populaarsed, et Line avas suuremates Aasia linnades nende nänni müümiseks eraldi poed ning sõlmis kohvi- ja riidebrändidega lepingud, mis võimaldavad teistel ettevõtetel Line'i maskottide piltidega asju müüa.

Karu Mr Brown, jänes Cony ja konn Leonard. Maarja Roon

Karu Mr Brown ja jänes Cony ei ela enam ainult internetis, vaid neid näeb ka Seouli ja Tokyo tänavapildis. Nii on Line loonud oma kasutajatega, eriti teismelistega, palju personaalsema sideme kui Facebook või Twitter, sest keeruline on olla Facebooki “fänn”, küll aga võid sa öelda, et sa oled “Mr Browni” fänn, kes kannab näiteks isegi tema pildiga särki ja sokke.

Nii Kakaotalk kui Line on püüdnud murda ka USA ja Euroopa turule. Kuigi lääne kasutajate tähelepanu võitmine on läinud aeglasemalt kui ettevõtted lootnuks, annab neile julgust asjaolu, et Hispaania turule suutis Line pääseda. Line'i rakenduse on oma nutitelefoni tõmmanud 20 miljonit hispaanlast ning tegu on Line'i jaoks suuruselt neljanda turuga.

Ettevõte on riigis seadnud üles eraldi haru ning loodab sealt edasi laieneda nii ülejäänud Euroopasse kui ka Ladina-Ameerikasse. Nende edasisi samme jälgivad hoolikalt nii Line'i “vanem vend” Kakaotalk kui ka lääne WhatsApp.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: