Semantik Martin Aher: Mida teha peavalu tekitavate tingimuslausetega kohtusaalis? ({{commentsTotal}})

Kohtuhaamer.
Kohtuhaamer. Autor/allikas: Flickr Creative Commons/ Tori Rector

Enamasti mõistavad ühe ja sama emakeele kõnelejad sõnade ja lausete tähendusi ühtemoodi. Sellele vaatamata esineb seadustes ja lepingutes lauseid, mis tekitavad vaidlusi. Nende tähendus võib olla kohtuasjas määrava tähtsusega.

Küsimusele, kuidas neid vaidlusi formaalse semantika abil lahendada, otsib vastust Tartu ülikooli üldkeeleteaduse teadur ja konsultatsioonifirma Mind the Meaning asutaja Martin Aher.

Võtame näiteks tingimuslause “Kui ma nõustun sinuga, siis me mõlemad eksime.” See näitelause koosneb kahest komaga eraldatud poolest: tingimusest ja järeldusest. Kui tingimus on täidetud, siis järgneb alati ka järeldus. Seetõttu peetakse “kui, siis” konstruktsiooni sidesõnaks. See seostab kaht iseseisvat lauset või lauseosa.

Lause struktuuri saab esitada ka valemina A→B, kus lauset “ma nõustun sinuga“ tähistab muutuja A ja lauset “me mõlemad eksime” tähistab B, ning nendevahelist seost nool →.

Üks USA kohtusüsteemile probleeme valmistanud tingimuslause

Ennemuistsel ajal, kui maksmiseks kasutati tšekke, kardeti avastada panka tšekki lunastama minnes, et see on kehtetu. Seetõttu eelistati pigem sularahamakseid ning firmad rõhutasid seda oma lepingutes.

Lepingu lause (1a), mille eesmärgiks oli ajendada klienti sularahas maksma, tekitas aga kohtuvaidluse.
1a) Kui saadetis viiakse kohale enne 30ndat juunit 2004, siis ostja maksab sularahas. A→B 
1b) Kui ostja maksab sularahas, siis saadetis viiakse kohale enne 30ndat juunit 2004. B→A
(See näide pärineb Haggardi ja Kuney 2007. aasta õigustekstide koostamise õpikust.)

Kohtus kerkis küsimus, kas ostja saab sularahas makstes sundida firmat saadetist varem kohale tooma. Kas firma saab otsustada, millal ta saadetise kohale toob või ostja saab seda makseviisi valides mõjutada? Ostja väitis, et kui lause (1a) on tõene, peab ka (1b) olema tõene. Teiste sõnadega, tingimuslauses saab vahetada ära tingimuse ja järelduse järjekorra. Kas nõustuda või mitte? (Vaata näite analüüsi allpool.)

Keeleteadlased kohtusaalis

Loomulikult arvestavad kohtud tervet hulka tegureid, teiste seas kõiki kaasust puudutavaid õigusakte, pretsedente ja õiguses levinud tõlgendusprintsiipe. Eelnenud näite puhul langeb põhirõhk just lause tõlgendamisele. Siin kerkib küsimus, kas keeleteadlase teadmised on üldse asjakohased. Kohtunik Virgo Saarmets vastab sellele küsimusele oma 2011. aasta artiklis pigem jaatavalt.

Ta viitab muuhulgas tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvile kolm, mis sätestab ka sõnastust tõlgendama. Nimetame seda järgnevalt sõnasõnaliseks tõlgendamiseks.

Seaduste sõnasõnaline tõlgendamine ei ole arbitraarne kohustus, vaid sellel on ka tõsiseltvõetav põhjus. Üks õigussüsteemide põhiprintsiipe on õigusselgus ehk idee, et tavainimesele peaks seadust või lepingut lugedes selguma, mis on temale keelatud - siis ta saab vältida seadustega pahuksisse sattumist.

Üks keeleteadlaste töö vili on juba praegu kohtutes igapäevaselt kasutusel. See on sõnaraamat. Näiteks kirjutasid kohtunikud ühes riigikohtu otsuses, et “Kõnesoleva keelu sisu määramiseks peab selgitama, mida mõista Põhiseaduse §75-s kasutatud sõnade all “muutma” ja “tasu”…“ Kohtunikud tegid lahti sõnaraamatu ning vaatasid näiteks sõna “muutma” kohta käivat sissekannet ning kasutasid seda seaduse tähenduse lahtimõtestamisel. Selline lähenemine ei too aga alati head lahendust.

Teise lahendi kohtunikud kinnitasid samuti, et teksti tuleb tõlgendada sõnasõnaliselt. Nad leidsid, et “Sõnade “ja” ning “teised” asend KVTS §165 lg 1 lauseehituses määrab ära selles sättes sisalduvate normide sisu.”

Mis on sõna “ja” tähendus? Sõnaraamatust sidesõna tähenduse leidmisel abi ei ole. Ta ei osuta ise millelegi, vaid tema tähendus peitub selles viisis, kuidas ta seob erinevaid lauseosasid. Siinkohal tuleb võtta appi suurema seletusvõimega metodoloogia, ehk semantika.

Formaalne semantika

Formaalne semantika tõlgib tavakeele matemaatika keelde. Nende näidete puhul saame hakkama küllaltki lihtsa mudeliga. Lause tähendus kirjutatakse formaalselt üles nii, et kirjeldatud on kõik olukorrad, milles see lause on tõene. Näiteks, lihtlause “Laual on tass.” on tõene (T) siis, kui laual tõesti on tass ja väär (V) kui ei ole. Seega on lihtlause tähenduse kirjeldamiseks vaja kujutada ette ainult kaht olukorda. Keerulisemate lausete puhul tuleb arvestada rohkem võimalusi.

Tingimuslause tähenduse defineerime informaalselt, järgides keeleteaduses valitsevat konsensusarvamust. Kõige laiemalt levinud formaalseid mudelit näeb näiteks Kratzeri 2012. aasta raamatust.

Tingimuslause A → B on väär kui meile teadaolevalt eksisteerib vähemalt üks võimalik olukord, milles A on tõene ja B on väär, ning muidu tõene.

Kaasuse põhiküsimuseks oli, kas üks lause järeldub teisest. Seega on meil vaja ka formaalset järeldamisreeglit. Lausest A järeldub lause B, kui kõigis olukordades, milles lause A on tõene, on lause B ka tõene.

Näiteks, igas olukorras, kus lause „Laual on tass ja laual on klaas.“ on tõene, on tõene ka lause „Laual on tass.“ Seega kui usume, et esimene lause on tõene saame järeldada ka teise.

Näite analüüs

Testimaks kaasuses esinenud lause (1a) tähendust, tahame teada, kas lausest (1a) järeldub (1b). Konstrueerime stsenaariumi ,milles sama struktuuriga lausete vahel järeldus ilmselgelt ei kehti.

Järgnevas on näitelause (2a) struktuuriga A → B nagu (1a) ja lause (2b) on struktuuriga B → A nagu (1b).

Kujutage ette, et Juhan mängis oma sõbraga ja võitis kõik mängud – viis korda valgetega ja viis mustadega. Selles stsenaariumis tundub lause (2a) tõene, sest Juhan võitis kõik mängud. Seega ei saa eksisteerida olukorda, kus A (Juhan mängis valgete malenditega) on tõene ja B (Juhan võitis) on väär.

2a) Kui Juhan mängis valgete malenditega, siis Juhan võitis. A → B
2b) Kui Juhan võitis, siis Juhan mängis valgete malenditega. B → A

Lause (2b) tundub selles stsenaariumis väär, sest Juhan võitis ka mustade malenditega, seega eksisteerib vähemalt üks olukord, milles Juhan võitis aga ei mänginud valgete malenditega. Seega on tingimuslause tähenduse definitsiooni järgi lause (2b) väär. Kuna lause (2a) on selles stsenaariumis tõene ja lause (2b) väär, siis meie formaalse järeldamisreegli järgi ei saa lausest (2a) järeldada lauset (2b).

Naastes sularahaga maksmise näitelausete juurde, saame malestsenaariumi abil järeldada, et sama struktuuriga lause (1b) järeldamine lausest (1a) ei saa lähtuda lause (1a) sõnasõnalisest tähendusest. Seega pelgalt lause tähenduse alusel ei saa ostja sularahas makstes sundida tarnijat kaupa varem kohale tooma.

Nagu näha sai väga lihtsa keelemudeli abil luua advokaatidele ja kohtunikele peavalu tekitanud kaasuses selgust. Samas tuleb hoiatada, et semantika ei ole imerohi, mis iga tõlgendusprobleemi lahendab. Inimkeel ongi tihti mitmetähenduslik ja meie mudel peegeldab seda.

Samuti ei ole siin kasutatud lihtne mudel alati piisavalt väljendusrikas ega tee kõikides olukordades õigeid ennustusi. Näiteks, meie lihtne mudel ignoreerib mitte-sõnasõnalist tähendust. Pigem tuleks oma küsimustega pöörduda keeleteadlase poole, kes oskab soovitada ka keerulisemaid ja täpsemaid mudeleid.

Loe ka Martin Aheri samateemalist artiklit “Semantikud juristidele appi”, mis käsitles sõna “või” tõlgendamist.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: