Margaret on üks 750 Tartumaa lapsest, kes rahvusvahelises allergiauuringus osales ja kelle ema Triinu Sinimäe kahtlustas, et juba imikueas välja löönud nahaprobleemide põhjus võib olla toiduallergia. Sinimäe loodab, et põhjalik testimine annab südamerahu või teadmise, mille vastu lapsel allergiline reaktsioon on, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lisaks allergiatestidele täitsid lapsevanemad ka põhjaliku küsimustiku, mille alusel saab uuringutulemusi veelgi laiendada, näiteks vaadata riskifaktoreid, mis võisid toiduallergiani viia.

Uuringus osalenud 750 lapsevanemast kahtlustas koguni 325, et lapsel on toiduallergia.

Uuringu koordinaatori, allergoloog Svetlana Sergejeva kinnitusel on allergia plahvatuslik kasv meie laste seas müüt.

"51 protsenti vanematest kahtlustasid, et lapsel on mingisugune toiduallergia. Samas kui me tegime uuringuid ja allergoloog kontrollis, siis ühel lapsel kümnest - nende hulgast, kelle vanem kahtlustas allergiat - sai kinnitust toiduallergia diagnoos ehk kokkuvõttes kümnel protsendil, mis on suhteliselt stabiilne number võrreldes varasemate uuringutega ja mis on kolm korda väiksem number kui Euroopas," selgitas Sergejeva.

Küll aga näitas uuring seda, et tundlikkus erinevate toiduainete osas on kasvanud. Samas võib see olla tingitud sellest, et testid olid põhjalikumad kui tavaliselt allergoloogi juures käies. Näiteks olid lapsed allergilised kalale, porgandile, kartulile ja paprikale, vähesed ka nisule ning piimaallergia olemasolu oli pea nullilähedane.

Samas olid paljud lapsevanemad juba alustanud laste menüüst toiduainete väljajätmist.

"Vanemad läksid latoosi- ja gluteenivabale dieedile, mõned eemaldasid üldse piima laste menüüst. Neid oli palju, aga mitte siiski kõik, mis muidugi mõjutab tugevalt vanemate rahakotti. Selle asemel ma pakun, et mingu arsti juurde, saagu õige diagnoos ja raisaku see raha ilusa mänguasja peale," ütles Sergejeva.

Samasugune eksperimenteerimine on omane ka täiskasvanutele, kes proovivad omal käes mingitest vaevustest lahti saada, tõdes allergoloog.

Uuringu tulemusi uuritakse veel ja ühtlasi püütakse jälile saada, miks Eesti lapsed on suutnud Euroopas nii levivale allergialainele vastu panna.