Ühe minuti loeng: Mida sisaldab hambapasta? ({{commentsTotal}})

Foto: Wikimedia Commons

Kas tead, mida koos hambapastaga suhu pistad, kreemi ja seepi tarbides oma nahale hõõrud või pea pesemisel juustele kannad? Kas sa tead, milliseid ühendeid oma kontoris või kodus sisse hingad? Tallinna ülikooli loodusõpetuse didaktika-taimeökoloogia dotsent Tiina Elvisto selgitab, kuidas mõjuvad meie tervist meid ümbritsev olmekeemia.

Toodetes kasutatakse mitmesuguseid ühendeid, mis muudavad need tarbijale meelepärasemaks, näiteks värv- ja lõhnaaineid, toote konsistentsi ehk voolavust mõjutavaid aineid, toote pinda kujundavaid aineid. Tootjal ja müüjal on kasulik, kui hügieeni- ja kosmeetikatoodetel on tänu säilitusainete lisamisele pikk letil püsimise iga. Tootesse lisatud ained ei pruugi aga olla ohutud.

Näiteks sisaldab 90 protsenti meie poodidest müüdavatest hambapastadest, vedelseepidest, šampoonidest, põranda- ja nõudepesuvahenditest vahu tekitamist soodustavat odavat ainet – naatriumlaurüülsulfaati või selle analooge.

Naatriumlaurüülsulfaat (SLS) ja selle analoogid naatriumlaurüüleetersulfaat (SLES), ammooniumlaurüülsulfaat ja ammooniumlaurüüleetersulfaat ärritavad silmi, kurku ja seedesüsteemi.

Need võivad põhjustada allergilisi reaktsioone, peavalu, iiveldust, naha ja juuste kuivust ning juuste väljalangemist. Need ained kahjustavad aju, südant, maksa, kopse ja immuunsüsteemi.

Kõik meie kasutatavad pesemisvahendid ja teised lahused satuvad kraanikausist ja WCst lõpuks keskkonda. Hambapastas olev naatriumlaurüülsulfaat ja selle analoogid on mürgised taimedele, ussidele ja kaladele. Need ained pesevad maha putukate kaitsekihi ja lagundavad rakumembraane. Putukad hukkuvad.

Lindude sulestikult pesevad naatriumlaurüülsulfaat ja selle analoogid maha vetthülgava kaitsekihi. Jahedas kliimas põhjustab see lindude alajahtumise. Naatriumlaurüülsulfaadi ja selle analoogide mõjul suureneb saasteainete lahustuvus ning neid satub seetõttu elusorganismidesse rohkem.

Meie valikutest sõltub, mida tootja toodab. Üks pere tarbib kokkuvõttes suhteliselt väikseid koguseid. Aga ainuüks Läänemere valgalal elab üle 80 miljoni inimese. Kokku tarbime neid kemikaale üüratutes kogustes. Seetõttu peaksime mõtlema, mida ja kui palju tarbime.

Mitmeid pika säilivusajaga tooteid on mugav kasutada kaugmatkadel ja ekspeditsioonidel. Võiks endalt küsida, kas kodus elades peame tarbima just neid tooteid, mis peavad vastu ekstreemsetes tingimustes?

Muidugi võib mõelda, et mu tervis on hea ja mind väike kogus kemikaale ei kahjusta. Palju kemikaale aga laguneb üliaeglaselt, need kogunevad meie kehas ja teistes elusolendites. Võiks küsida, kas meil on vaja neid aineid endasse koguda? Samuti – miks peaksime kahjustama teisi elusolendeid? Kas lihtsalt mugavusest?

Seega võta kätte luup ja uuri pakendeid! Vaata, millised koostisained sisalduvad su hambapastas, kreemis, šampoonis ja juuksegeelis! Mida sisaldavad värv ja lakk, mida on remonttöödel sai kasutatud? Mida sisaldavad vaibad ja kardinad su toas, mööbliriie, uksematt esikus ning vannikardinad dushiruumis? Uuri, mis ained need niisugused on, ja tee siis oma ostuvalik.

Koduleht www.thinkbefore.eu koondab teavet tarbekaupades sisalduvate ohtlike ühendite kohta. See leht on koostatud Euroopa Liidu Life + projekti käigus, kus üks partner on Tallinna ülikool.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: