Hunt pidi oma ettekandes rääkima loovusest teaduses, kuid märkis naisteadlaste ehk „tüdrukute“ temaatikat puudutades, et „nende laboris viibimise ajal juhtub kolm asja: sa armud nendesse, nemad armuvad sinusse ja kui sa neid kritiseerid, hakkavad nad nutma“. 2001. aastal Nobeli meditsiinipreemia pälvinud biokeemik lisas hiljem, et ta ei taha naiste teel seista, kuid „eelistaks ühesoolise (töötajaskonnaga) laboreid“.

Londoni Kuninglik Selts, mille liikmete hulka Hunt kuulub, otsustas end mehe kommentaarist distantseerida. Lühikeses seisukohavõtus, mis kannab pealkirja „Teadus vajab naisi“, märgitakse, et teadus peab kõige võimaliku saavutamiseks rakendama terve elanikkonna teaduslikke võimeid.

Londoni ülikooli kolledži Hunti lahkumist kinnitavas pressiteates rõhutatakse, et „UCL oli esimene Inglismaa ülikool, mis hakkas võtma naisi vastu meestega võrdsetel alustel ning ülikool usub, et tulem on kooskõlas (ülikooli) kohustusega tagada sugudevaheline võrdsus“.

Hunti kaitseks astus aga välja Euroopa Teadusnõukogu president Fotis Kafatos, kes sõnas, et on Huntiga ERC Teaduslikus Nõukogus koos töötades näinud teda alati sugudevahelist võrdsust toetamas ja viitas nobelisti hilisemale vabandusele. Hunt nentis selles, et tema märkus oli mõeldud “mängulise ja iroonilisena”, kuid lisas samas kommentaaris, et “ta tahtis lihtsalt aus olla”.