Uuring: Eesti täiskasvanute oskus arvuti abil probleeme lahendada on erakordselt madal ({{commentsTotal}})

Eestis küll kasutatakse (võrreldes eri tootmisalasid) palju arvutit, aga inimeste oskused selles valdkonnas on madalamad kui nende kolleegidel samadel tootmisaladel teistes riikides.
Eestis küll kasutatakse (võrreldes eri tootmisalasid) palju arvutit, aga inimeste oskused selles valdkonnas on madalamad kui nende kolleegidel samadel tootmisaladel teistes riikides. Autor/allikas: sylvar/Creative Commons

Ühtekokku 29 protsenti Eesti täiskasvanutest kasutab arvutit mitmekülgselt ja aktiivselt. Paraku ei kasuta 51 protsenti arvutit üldse, kasutab väga vähe või vähestel viisidel, sealjuures napib oskustest arvuti abil probleeme lahendada.

Lihtsalt öeldes tähendab see, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite kasutamine erinevat laadi igapäevaülesannete lahendamiseks on kesine. Täiskasvanute uuringu PIAAC andmetele tuginedes analüüsisid Tartu ülikooli sotsiaalteadlased millised on Eesti täiskasvanute oskused kasutada arvutit erinevate probleemide lahendamisel.

Arvutikasutusoskuses ja probleemilahendusoskuses nähakse potentsiaalset majanduse edendamise vahendit. Paraku selgub aga analüüsist tõsiasi, et Eestis ei kasutata praegu inimeste oskuste potentsiaali töises tegevuses täielikult ära. Eestis tundub tehnoloogiarikkas keskkonnas toimetuleku parandamise veduriks olevat kodune arvutikasutus. Uuringu järgi on Eesti 16–65-aastaste elanike hulgas 43 protsenti inimesi, kelle probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas on alla 2. taseme ja kes töö tegemiseks arvutit ei kasuta.

Kinnitust leidis tõsiasi, et inimesed, kes kasutavad rohkem arvutit ja kelle oskused on paremad, teenivad enamasti kõrgemat palka kui need, kes kasutavad arvutit vähem või kelle oskused on madalamad. Paremate oskustega inimestel on ka väiksem risk jääda töötuks. Samas on oskustest ja nende kasutusest saadav kasu eri sotsiaalsetes gruppides erinev. Arvutikasutuse võimalustest saavad vähem osa eakamad, muukeelsed, vähem haritud ja lihtsamatel ametikohtadel töötavad inimesed.

Uuringus vaadati inimeste oskusi erinevate majandussektorite kaupa. Selgus, et kesise probleemilahendamisoskuse poolest torkavad silma ka mitmed need ametid, kus arvutit igapäevatöös kasutatakse.

Meditsiinisektoris kasutavad Eesti tervishoiutöötajad tööl arvutit suhteliselt aktiivselt, kuid nende oskused ei ole eriti head. Kuuest võrreldavast riigist jääme kasutamise poolest alla ainult Soomele, aga valdkond toodab vähem lisandväärtust töötaja kohta kui teiste riikide väiksemate arvutioskuste ja -kasutusega tervishoid.

Hariduses on olukord veel drastilisem. Arvuti tööl kasutamise poolest jääb Eesti võrreldavatest riikidest alla vaid Soomele, kuid haridustöötajate tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemi-lahendusoskuse tase on Eestis PIAACi riikide võrdluses viimaste seas. Eestis ollakse teiste tegevusalade võrdluses keskmiste tulemustega. Sellel tegevusalal on seos IKT töise kasutuse ja probleemilahendusoskuse vahel riikide võrdluses olemas. Eesti omapäraks ongi suhteliselt aktiivsem arvutikasutus võrreldes selleks vajalike oskustega.

Töötlevas tööstuses töötavad Eesti inimesed on Euroopa riikide võrdluses probleemi-lahendusoskuse taseme poolest konkurentsitult kõige viimased ja tööl arvuti kasutamise poolest jääb Eestist tahapoole vaid Slovakkia koos Itaaliaga. Töötlev tööstus on üks väheseid sektoreid, kus Euroopa riikide võrdluses ilmneb seos tööl arvuti kasutamise sageduse ja inimeste probleemilahendusoskuse vahel. Riikides, kus töötlevas tööstuses kasutatakse tööl rohkem arvutit, on inimeste probleemilahendusoskus parem. Eestis on nii oskused kui ka arvuti kasutamise sagedus võrreldes teiste riikidega väike.

Energeetika on küll Eestis kõige enam lisandväärtust tootev valdkond, kuid Euroopas jäädakse nii arvuti tööülesannete täitmiseks kasutamise poolest kui ka probleemilahendusoskuselt kõigist Euroopa kolleegidest tahapoole (oskused sarnased poolakatega). Eestis ollakse teiste tegevusaladega võrreldes keskmised.


Analüüsi üks autoritest Pille Pruulmann-Vengerfeldt selgitas ERR Novaatorile, miks napib suurel osal Eesti täiskasvanutest IKT vallas probleemilahendusoskusi.

51 protsenti täiskasvanutest ei kasuta arvutit peaaegu üldse või on nende arvutikasutus väga ühekülgne. See on üsna suur osakaal. Mida siit järeldada võib?

Eesti elanikud kasutavad üsna palju arvutit, aga sageli üsna piiratud tegevuste mahus. Nad kasutavad konkreetseid programme ja teevad konkreetseid tegevus, näiteks loevad ajalehte või käivad internetipangas tehinguid tegemas, kasutavad Wordi või Excelit töiseks tegevuseks. Tehakse hädapäraselt ära see, mis on vaja, et töö- ja igapäevaelus hakkama saada, aga ei otsita muudele probleemidele lahendusi.

Kui mul on probleem, siis kas mul tuleb pähe, et arvuti on lahendus? See on ehk kõige suurem kitsaskoht, mis sellest PIAACi analüüsist välja tuleb. Arvuti ei kipu olema inimeste jaoks lahendus. See on üks nendest kohtadest, millega kõige enam tuleks edasi tegeleda.

Aga mis on need probleemid, millele inimesed võiksid otsida lahendusi IKT abil?

Selles suhtes on võimalused erinevad. Näiteks kui mul tuleb pähe, et mul on vaja tööd, täiendkoolitust, õppida midagi uut juurde või otsida abi tapeedi panemisel või aia rajamisel, et ma siis oskaksin otsida abi arvutist.

Siin on asi natuke kahte pidi. Ühest küljest on meil võib-olla ikka veel veidi liiga vähe eestikeelset sisu. Eestikeelse sisu pakkumisega saame seda lahenduste otsimise võimalusi soodustada ja parandada. Erinevaid e-teenuseid saaks ja peaks olema rohkem, et inimesed oma igapäevaelulistele probleemidele oskaksid või tahaksid ja teaksid otsida abi internetist.

Eks sellel on muidugi ka teine pool: arstid kurdavad, et inimesed püüavad end ise ravida interneti abil ja neil on selle võrra palju raskem. Aga see, et inimesed oskavad arsti poole pöörduda, sest nad saavad internetist leitud info põhjal aru, et terviseprobleem on piisavalt tõsine asi, see on teistpidi jälle positiivne. Eesti majanduskasvu seisukohalt on oluline, et inimesed oskaksid näha kuidas oma tööelu paremaks, ratsionaalsemaks ja efektiivsemaks teha.

Hea oleks kui inimesed oskaksid näha, kuidas infosüsteem suudab nende tööd lihtsamaks teha, nii, et tegevus, mida muidu teeb inimene mitu korda päevas täpselt ühte moodi saaks automaatselt tehtud.

Meie töötleva tööstusega seotud inimeste probleemilahendamisoskus on kõige kesisem, üllatav on aga ka haridustöötajate kesised oskused – mis võib siin olla mõju ühiskonnale tervikuna?

Meie haridustöötajate vähene enesekindlus IKT kasutamisel on üks nendest teemadest, mis paistab silma koolis ja tuli välja ka „Digilapse“ uuringust. Õpetajad lihtsalt ei tunne ennast piisavalt enesekindlalt, et öeldagi lastele, et ma tean, millest räägin.

Õpetajate enesekindlus ja eneseesitlemise kindlus on üks nendest teemadest, mis kindlasti seal probleemilahendusoskuse nõrgast skoorist välja paistab. Õpetajaid küll sunnitakse arvuteid kasutama, näiteks peavad nad võrdlemisi palju andmeid sisestama e-kooli või tegema arvutis teste. Kuid neil jääb puudu oskusest näha IKT-d mitmekülgse õppevahendina.

Seda ei saa kindlasti üldistada kõigile õpetajatele. Meil on fantastilisi õpetajaid, kes suudavad luua suurepärast õppevara. Üleüldine keskmine kipub aga olema nigelam kui teistes PIAACi võrdlusriikides.

Seni on arvatud, et nende inimeste, kes peavad töö juures arvutit kasutama, arvutit kasutusoskus on parem. Kuidas sellega praeguse analüüsi valguses on?

Uuringut alustades arvasime samuti, et töine arvutikasutus on väga hea ennustaja inimeste oskuste osas. Väga tugev seos on olemas, kuid kummalisel kombel just igapäevane arvutikasutus ennustab veelgi paremini seda, kui hästi oskavad inimesed IKT vahendite abil probleeme lahendada.

See on hüpotees, mille oleme püstitanud ja mida andmete pealt kahjuks kontrollida ei saa, aga meil on mõte, et igapäevaelus on inimesed arvutikasutamises loomingulisemad ja vabamad. Kui ma tööl teen ära ainult need asjad, mida ma pean tegema, eriti kui mu arvutikasutus on piiratud ainult töökeskkonnaga. Kui tööpäev läbi saab, panen arvuti kinni ja ma ei taha sellele rohkem mõeldagi. Aga need inimesed, kes igapäevaselt arvutit kasutavad, otsivad sealt igapäevaseks üldtoimetulekuks ideid ja meelelahutust.

Paistab, et mida laiem ja mitmekülgsem on arvutikasutusoskus, seda parem on probleemilahendusoskus. Seega pole oluline mitte ainult arvuti kasutama hakkamine, vaid ka mitmekülgne kasutamine.

31-45 protsendil inimestest on madalam arvutikasutusoskus. Neid inimesi iseloomustab ka see, et nad on madalama haridustaseme ja sissetulekuga ning mitte eesti keelt emakeelena kõnelevad. Kas madalam sissetulek ja haridus mitte ei pärsi arvutikasutusoskust? Kas siit ei paista natuke digitaalne lõhe?

Jah, ta kipub kahjuks nii olema. Eesti kontekstis jookseb digitaalne lõhe muukeelse elanikkonna, madalama sissetuleku ja madalama haridustaseme piiri pidi. Digitaalne lõhe kipub ennast taastootma.

Nüüd ei ole enam küsimus selles, kas nad pääsevad arvutile ligi või mitte – selle osa digitaalsest lõhest oleme peaaegu ületanud. Kuigi need, kes praegu üldse ei kasuta, nemad on tõesti kõrvale jäetud. See kõrvalejäetus ei ole üldse enam ainult ligipääsuküsimus ehk anname neile koju arvutid ja lahendame sellega probleemi, vaid kõrvalejäetus on ka oskuste ja teadmiste taga.

Praeguses e-ühiskonnas tähendab see ju, kas ma saan ära saata elektrinäidu ja kas ma pääsen ligi e-riigi andmetele.

Jah. Siin kontekstis on oluline ka see, et inimesed peavad olema ka teadlikud sellest, et nad jäävad millestki ilma. Nad peavad oskama tahta ja tunda puudust nendest teenustest ja oskustest. Kohati peavad inimesed ise näitama algatust ja soovi ligipääsu otsida.

Arvuti kasutamine ei ole ju tegelikult keeruline, aga ma pean teadma, et ma pean selle ära õppima. Inimene peab endale pähe võtma selle, et see on mulle tähtis. Ma arvan, et see ongi kõige kriitilisem, mis madalama hariduse ja sissetulekuga inimeste või mitte eesti keelt kõneleva elanikkonna seas vajab kõige rohkem täiendamist ja selgitamist.

See nõuab inimestelt mõttelaadi ja hoiakute muutust. Kust see alguse võiks saada?

Mõnes mõttes saavad inimesed juba aru, et arvuti kasutamise oskus on paratamatu. Teadvustamine peab tulema mitmelt rindelt korraga – hoiakuid ei muudeta ühe reklaamikampaaniaga. Hoiakuid saab muuta mitmete kanalite vahendusel rääkimisel, et IKT annab teile võimaluse riigi elus osaleda ja see on teile oluline, hea ja tähtis.

Kõik inimesed ei käi valimas ka, kuigi mitmest kanalist kostub, et tulge valima. Need inimesed, kas teadlikult või kogemata või vastupidi väga põhimõtteliselt soovivad võõranduda riigist. Ega me ei saa inimesi sundida, aga me saame öelda, et see on neile oluline ja loota, et nad saavad sellest aru.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: