ERRi teadusportaali toimetaja Sven Paulus, kes viibib Seoulis teadusajakirjanike konverentsil, vahendas sealset pressikonverentsi, kus anti ülevaade MERS-CoV levikust.

Seouli Pasteuri instituudi direktor Kee-Jong Hong selgitas, et MERS-CoV on üsna väike ühetüveline RNA viirus. Kuigi praegu arvatakse, et inimestel leviv viirus ei ole veel muteerunud, ei ole see võimatu, kuna muteerumine võib toimuda üsna kergesti ja ükskõik kus.

Praegu pole viirusele ravi ega vaktsiini ning diagnoosimiseks tarvilikku süsteemi töötatakse alles välja. Kee-Jong Hongi sõnul on tarvis välja töötada reaalajas töötavad monitoorimissüsteemid - mis suudaksid jälgida avalikes kohtades toimuvaid viiruspuhanguid.

Kohaliku nakkushaiguste keskuse Asan Medical Center esindaja Sung-Han Kim rääkis, et MERSi puhul tuleks otsida sarnasusi SARSiga. Selle viiruse puhul toimus nakatumine lennukis ning korterelamu ventilatsiooni kaudu. Sama moodi on levinud MERS.

MERSi kiirele levikule on muidugi kaasa aidanud asjaolu, et esimene n-ö indekspatsient käis väga mitmes haiglas, mis omakorda muutusid seejärel nakkuspesadeks. Järgmised indekspatsiendid ehk need, kes haigust edasi kandsid nakatusid juba haiglates, kuid on teada ka lennukis nakatumise juhtum.

„Seega on meil superleviv nakkus. Asi on murettekitav, aga üle muretseda ei tasu,“ ütleb Sung-Han Kim.

Indekspatsient võib enda ümber viirust levitada paari meetri ulatuses olevatele inimestele. Sung-Han Kim ja Kee-Jong Hong aga kinnitavad, et Kätepesu ja muud hügieenireegleid järgides peaks olema võimalik viiruse levikut kontrolli all hoida. MERSi puhul on palju tundmatuid faktoreid, aga praegust andmestikku vaadates on näha, et väljaspool haiglat on nakatunud ainult kolm protsenti inimestest. Ainult siis, kui inimesel on väga tõsised sümptomid on ta võimeline teisi nakatama.

MERS-CoV nakatumise eest kaitseks kannavad ka turistid tänavatel ja muuseumides maske. Foto: AFP/Scanpix

ERR Novaator uuris Tartu ülikooli rakendusviroloogia professorilt Andres Meritsalt, kui tõenäoline on, et viirus on muundunud?

„MERS-CoV kohta mina pole näinud usaldatavaid andmeid. Kõik koroonaviirused on geneetiliselt väga muutlikud ja MERS-CoV on kaamelitelt inimesele üle kandunud korduvalt. See tähendab, et tegemist on juba algselt geneetiliselt erinevate variantidega. Kui kiiresti sellised viirused muutuvad – vastus oleks: tundidega, või kiiremini. See on viirusesse sisse programmeeritud. Õige küsimus on hoopis see kui tekkib mingi uus viiruse variant millel on (meie jaoks) ebameeldiv omaduste kombinatsioon ja kiirem ülekanne, säilinud kõrge patogeensus ning kõrge paljunemisvõime. See sõltub paljudest asjaoludest ja enamasti ei kulge see kiiresti ega (viirusele) valutult – võites milleski läheb enamasti kaotsi midagi viirusele olulist.“