Roland Barthes’i sajandal sünniaastapäeval kõneldakse ka Juri Lotmanist
Tänavu tähistab kogu Prantsusmaa oma semiootiku Roland Barthes’i sajandat sünniaastapäeva. Pidustustega ühinesid ka Prantsuse instituut Eestis ja Tartu ülikooli semiootikud, kes meenutasid semiootika suurkujusid Roland Barthes’t ning Juri Lotmani Tartu ülikooli raamatukogus konverentsiga.
Tänapäeva semiootika sünniajaks peetakse 1960ndaid, mil semiootikat ja selle arengut kujundasid kõige enam Barthes’i ja Lotmani metodoloogilised otsingud. Just need kaks tuntud semiootikut mõjutasid oma ideedega kultuurist kui mitmekeelsest ja mitmekoodilisest süsteemist tugevalt kogu 60–70ndate aastate maailmavaadet.
Samal ajal, kui Barthes keskendus kriitilisele mõtlemisele, kultuuri ja ühiskonna mitmekülgsele analüüsile ning lõi interteksti mõiste, suunas Lotman oma energia kultuurikeelte teoreetilisele analüüsile, avaldades kollektiivsed kultuurisemiootika teesid, mis panid aluse tänasele kultuurisemiootikale. Barthes’i semioloogia ja Lotmani semiootika raames sündis unistus uuest humanitaarteadusest, millega kaasnes arusaam kultuurist kui mitmekeelsest ja paljukoodilisest süsteemist.
„Tähistades 2015. aastal Roland Barthes’i 100. sünnipäeva, on meil põhjust meenutada tema olulisust mitte üksnes prantsuse semioloogias, vaid mõju semiootika üldisele arengule,“ ütles üks konverentsi korraldajatest, TÜ semiootika ja kultuuriteooria doktorant Ott Puumeister. „Barthes aitas tekitada sünergiat, mis viis kokku erinevad semiootikakeskused, lõi dialoogi ka Pariisi ja Tartu vahele, ning mis loob nüüd eeldused semiootika ja kultuuriteaduste metodoloogia dialoogis uue sünteesi tekkimisele.“
Puumeistri sõnul näitab kestev huvi mõlema semiootiku ideede ja nende kõrvutamise vastu, et kahe suurmehe algatatud traditsioon väärib jätkamist uues olukorras – enam pole piiri Pariisi ja Tartu vahel, mis takistaks teaduslikku dialoogi ja vahetut suhtlemist.
Konverentsi kava
09.30-10.00: Osalejate saabumine ja kohvipaus
10.00-12.30: I paneel:
Avakõne. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm ning Prantsuse Suursaatkonna koostöö- ja kultuurinõunik Bernard Paqueteau.
Patrick Sériot (Lausanne’i ülikooli slaavi keelte ja kirjanduse emeriitprofessor):
„Barthes ja Lotman: ideoloogia vs. kultuurˮ
Marek Tamm (Eesti humanitaarinstituudi kultuuriajaloo professor):
„Tartu-Pariis: semiootilise suhtluse paradoksid 1960. Aastatel“
12.30-13.30: Lõunapaus
13.30-15.00: II paneel
Anne Geslin (Bordeaux Montaigne’i ülikooli õppejõud):
„Barthes ja Lotman: kultuuridevaheline dialoog kultuuristˮ
Daniele Monticelli (TLÜ Itaalia uuringute professor ja romanistika osakonna juhataja):
„Sekundaarsed modelleerivad süsteemid ja teiseste tähenduste süsteemid. Semioloogiline keerukus Lotmani ja Barthes’i puhulˮ
15.00-15.30: Kohvipaus
15.30-17.00: III paneel
Pierluigi Basso (Lyoni ülikooli keeleteaduste professor):
„Paradigmast keskkonnani: võõras rütm ja kultuuri punktuaalne katalüüsˮ
Peeter Torop (TÜ kultuurisemiootika professor):
„Barthes ja Lotman: kaks metodoloogiat ja kultuurisemiootika“
17.00-17.30: Kokkuvõte ja konverentsi lõpetamine
Ettekanded toimuvad eesti ja prantsuse keeles, sünkroontõlkega mõlemasse keelde.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool