Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Teadlased kasvatasid katseklaasis roti esijäseme

Autor/allikas: Bernhard Jank/Massachusettsi üldhaigla

Robootika vallas toimuvad arengud võimaldavad konstrueerida järjest keerukamaid ja elutruumaid kunstjäsemeid. Ent see pole vähendanud teadlaste lootust asendada amputeeritud jäsemeid inimeste enda rakkudest koosnevate käte ja jalgadega. USA teadlased on nüüd kontseptsiooni tõestamiseks kasvatanud katseklaasis funktsioneerivate veenide ja lihastega roti esikäpa.

Kuigi arstid on juba kümneid aastaid siirdanud sarnaselt neerudele, südametele ja kopsudele ka käsi ja jalgu, peavad uue jäseme saanud võtma oma ülejäänud elu nende ära tõukamise vältimiseks immuunsüsteemi alla suruvaid ravimeid, mis mõjutab nende üldist elukvaliteeti.

Probleemist aitaks kõrvale hiilida inimese enda rakkudest uue jäseme kasvatamine. Katseklaasis nullist alustades kolmemõõtmelise struktuuri kasvatamine pole aga lihtne. Eriti arvestades, et käed ja jalad koosnevad väga mitmetest erinevat tüüpi kudedest – lihastest, luudest, veresoontest, kõõlustest, närvidest jne. Seejuures peavad need jäseme normipäraseks toimimiseks asetsema täpselt õiges kohas.

Harald Ott Massachusettsi üldhaiglast otsustas kasutada lahendust, mille abil on varem kasvatatud inimestele näiteks uus kõri. Töörühm eemaldas varasematest töödest eeskuju võttes spetsiaalse lahuse abil surnud roti käpast kõik tema enda rakud, jättes alles vaid neutraalse rakumaatriksi. Maatriks toimib tellingutena, mida saab asustada teistelt rottidelt pärinevate tüvirakkudega.

Ott süstis kolleegidega veresoonte ja lihaste eelkäija rakke vastavalt jäseme suurimasse arterisse ja maatriksi lehtede vahele, mis määratlevad lihaste asukohta. Rakkude jagunemist ja kasvu ergutati elektrivoolu ja toitelahusega. Kahe nädala pärast oli lihaste tugevus võrreldav vastsündinud rotipoja lihaste tugevusega. Sarnaselt toimisid normipäraselt elusatesse loomadesse süstitud jäsemest pärinevad veresoone moodustanud rakud.

Järgmise sammuna plaanib Ott teha sarnaseid katseid inimrakkudega ja lisada jäsemesse samaaegselt ka kõhreks, luudeks ja sidekoeks arenevaid rakke. Pikemas perspektiivis võiks see aga viia bioreaktorites asenduskäte ja -jalgade kasvatamiseni.

Uurimus ilmub ajakirja Biomaterials augustinumbris.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: