Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Jaapani uuringute vallas kaitstakse esimene doktoritöö

Kamo no Chōmei.
Kamo no Chōmei. Autor/allikas: Kikuchi Yosai/Wikimedia Commons

Täna kaitseb Tallinna ülikooli jaapani keele ja kultuuriloo lektor Alari Allik väitekirja, milles uurib keskaegse Jaapani kirjaniku Kamo no Chōmei enesekirjutuse praktikad ja pakub kirjaniku eluloo mõtestamiseks alternatiivi ajaloolise isiku-kesksele eluloomudelile. Tegu on esimese jaapani uuringutes kaitstava doktoritööga Eestis.

Doktoritöös analüüsitakse peamiselt Kamo no Chōmei (dharma-nimega Ren’in, 1155-1216) teoseid “Ülestähendusi erakuonnist” (Hōjōki, 1212) ja “Virgumismeele tärkamise kogu” (Hosshinshū, 1214). Neist esimene on kirjutatud esimeses isikus omaeluloolise tekstina, kus autor vaatab vanas eas tagasi elatud elule, teise aga on kogutud suur hulk budistlikke seletuslugusid (setsuwa), millest paljud on eeskujuks või hoiatuseks neile, kes on sihiks võtnud hea elu või surma.

Paljude keskaegsete Jaapani autorite pealtnäha ladusad elulood on tihtipeale konstrueeritud nende endi kirjutatu põhjal. Alliku sõnul tuleks neid tekste aga võtta kirjandusena, kus enese teiseks või teistsuguseks kujutlemisel on suur roll: “Kui loobuda kirjandusajaloos kinnistunud eluloolisest mudelist, milles taandatakse kõik kirjutised ühe ajaloolise isiku eneseväljenduseks, kaob kiusatus välistada tekstide selliseid tahke, mis domineerivasse biograafilisse narratiivi ei sobi“.

Selline lähenemisviis tõstab fookusesse katkestuse kirjaniku kahe minapildi vahel, millele viitab ka töös kasutatud nimekuju Chōmei/Ren’in, erinevuse õukonnaluuletaja ja mägieraku autorikuvandi vahel, kuid annab samas märku ka paljudest teistest komponentidest fragmenteeritud minapildis, mis kerkivad esile tekstide lugemisel.

Seega on enesekirjutust võimalik vaadata laiemalt, kui seda seni on tehtud. Endast ja teistest kirjutamist võib näha ühtse tegevusena, mida Foucault terminit kasutades võiks kirjeldada enesehoolena. Kirjutamise kaudu transformeeritakse ennast – saadakse teiseks, aga samas nähakse ka oma harjumusi või eripärasid, mis muutumist takistavad või soodustavad.

Teistest kirjutades mõeldakse samal ajal ka selle peale, milline saab olema minu enda lugu, mida järeltulevad põlved edasi jutustavad. See aga tähendab, et ise on leitud lugedes – peamine mudel, mille järgi orienteerutakse elus pole pärit mitte luust ja lihast isikutelt, vaid teksti poolt vahendatud autorikuvanditelt.

Alari Alliku doktoritöö "Multiple Selves of Chōmei/Ren’in / Minade paljusus Chōmei/Ren’ini teostes“ on valminud Tallinna Ülikooli vanemteadur Rein Raua ja Londoni Ülikooli professor Rajyashree Pandey juhendamisel. Oponendid on Tallinna Ülikooli dotsent Eneken Laanes ja Tsuda kolledži (Jaapan) professor Saeko Kimura.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: