Veepuhastamine võib tekitada radioaktiivseid jäätmeid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tartu ülikooli füüsika instituudi teadlased tegid uuringu, mis hindas esimest korda madal-aktiivsete radioaktiivsete jäätmete koguseid, mida veetöötlusjaamad Eestis iga päev tekitavad.

Viimastel aastatel on selgunud, et kõrgendatud loodusliku radioaktiivsusega Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjavee puhastamise tulemusel võib vees sisalduv radioaktiivne materjal kuhjuda suurel hulgal veetöötlusjaamadesse. See muudab jaamad töötajatele kiirgusriski allikaks. Nii võib joogivee tootmine muutuda seadusandluse silmis kiirgustegevuseks.

Kambrium-Vendi põhjaveekiht on väga hästi kaitstud pindmise reostuse eest, kuna asub enam kui 70-meetrise kivimitekihi all. Eestis hakati Kambrium-Vendi põhjaveekihist joogivett laialdasemalt kasutama 1950-ndatel aastatel.

Tartu ülikooli tahkisefüüsika vanemteadur Madis Kiiski juhtimisel tehtud uuringud võimaldavad kõrvutada kõrgenenud radioaktiivsusega joogivee tarbimisest põhjustatud kiirgusriske veetöötlemisel tekkinud radioaktiivse materjali tekitatud kiirgusriskidega. See aitab kujundada parimat strateegiat riskide vähendamiseks nii joogivee tarbijatele kui ka veekäitlejatele.

Kiisk tõdes, et Cm-V põhjavett kasutab joogiveega rohkem kui 200 000 tarbijat, kellest ligikaudu 90 protsenti saavad kõrgema radioaktiivsusfooniga joogivett, kui seadus ette näeb. „Samas on oluline rõhutada, et tegemist on siiski madalate kiirgusriskidega,“ lisas ta. See uuring käsitles valitud Cm-V veetöötlusjaamasid Põhja-Eestis.

Cm-V põhjavee viimiseks seadusega kehtestatud kvaliteedinäitajate tasemele tuleb vett puhastada. „Viimaste aastate uuringutulemused kinnitavad, et veetöötlusjaamad kasutavad peamiselt raua ja mangaani ärastamisele suunatud tehnoloogiad, mis ei suuda tagada soovituslikku radioaktiivsuse fooni joogivees. Samas ei suudeta vältida ka radioaktiivse materjali teket veetöötlusjaamades,“ ütles Kiisk.

Ta arutles, et suurem radioaktiivsuse ärastamine ja akumuleerimisvõime veetöötlusjaamas on tarbijatele positiivne, kuna nii saab tarbija radioloogiliste näitajate poolest puhtamat joogivett. Ent samas on vaja tehnoloogilisi muudatusi veetöötlusprotsessides, et vähendada või vältida radioaktiivse materjali tekkimist.

„Radioaktiivse materjali käitlemine ja sellega kaasnevate kiirgusriskide kontrolli all hoidmine toovad kaasa lisakulusid veetöötlejatele, mis omakorda mõjutab joogivee hinda tarbijatele,“ tõdes teadlane.

Kiisk lisas, et kuigi tavaline tarbija veetöötlusjaamade protsessidega kokku ei puutu ja neid mõjutada ei saa, on oluline kasvatada tarbijate teadlikkust – millist kvaliteeti joogiveelt nõutakse ja millised on kvaliteedi tagamisega seotud riskid ja kulud.

Tartu ülikooli keskkonnafüüsika labor, keskkonnaministeerium ja Eesti vee-ettevõtete liit tutvustavad uuringu tulemusi 22. mail kell 13 avalikul teabepäeval “Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates veetöötlusjaamades“. Teabepäev toimub keskkonnaministeeriumi I korruse suures saalis (Narva mnt 7a, Tallinn).

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: